Premium liiga sihikule võtnud Keila JK tegevjuhiks saab Tiit Tikenberg (1)

Tiit Tikenberg (vasakul) asub uude ametisse. Foto: Imre Pühvel

Keila Jalgpalliklubi andis teada, et klubi tegevjuhina alustab tööd Tiit Tikenberg.  Mängijakarjääri jooksul Eesti kõrgliigas Lelle, Flora, Kuressaare, Tallinna Kalevi, Tartu Tammeka ja Paide Linnameeskonna särgis platsil käinud ning lisaks Viljandi Tulevikku, TVMK-d ja Pärnu Tervist esindanud 36-aastane Tikenberg on viimastel aastatel tegutsenud Keila JK treenerina ning mänginud nende eest Esiliigas ja Esiliiga B-s.

"Keila JK on teinud väga kiire kasvuhüppe, kahekordistades vaid mõne aastaga oma liikmete koguarvu. Samal ajal aga ei ole klubi juhtimisse tekkinud märkimisväärset ressursilisa. Klubi juhatus (Targo, Indrek, Tauri, Rasmus, Ott) ning senine tegevjuht Rasmus Heinla annavad oma igapäevase panuse põhitöö kõrvalt, tegutsedes 100% vabatahtlikuna," selgitas klubi sammu tagamaid pressiteate vahendusel.

"Klubi ei tohi endale lubada kvantiteedi kasvades kvaliteedi langust - seda eriti olukorras, kus elluviimist ootavad mitmed suuremahulised projektid (nt sisehalli rajamine, kunstmurukatte vahetus, turniiride korraldamised jne). Juhatus on eelnimetatud tegevuste elluviimiseks kinnitanud ka 2019. aasta tegevuskava ning järgmise viie aasta strateegilised sihid. Sportlikest eesmärkidest vast kõnekaim on esindusmeeskonna viimine Premium liigasse," lisati teates.

Uus tegevjuht Tikenberg tegutseb Keila JK juures neljandat aastat. Seni sama ametit pidanud Heinla jätkab klubi juhatuse liikmena. Ühtlasi tegi klubi Tikenbergiga lühikese usutluse.

Oled klubi juures olnud nüüd neli aastat. Millist arengut oled selle ajaga näinud?
Tõepoolest olen juba neli aastat Keila Jalgpalliklubi juures olnud nii treeneri kui mängijana. Alustasin 2001. aastal sündinud noortegrupiga sinna lisandus Keila esindusmeeskond, kus olin mängiv treener. Viimase nelja aasta jooksul on klubi oluliselt kasvanud nii klubiliikmete, treenerite kui ka uute treeningruppide näol.

Klubi eesmärgid on läinud selgemaks ning juhtimine läheb aasta-aastalt professionaalsemaks. Iga aastaga on klubi ennast rohkem soovinud siduda kohaliku ja ümbruskonna kogukondadega, et olla Lääne-Harjumaa jalgpalli kõneisik ning suurim klubi. Esindusmeeskond on tõusnud teisest liigast Esiliigasse, kust küll langeti selleks aastaks aste madalamale, Esiliiga B-sse.

Esindusmeeskond on professionaalsem tänu väljaspoolt juurde toodud treenerile. Tänu eeltoodule pakub klubi noormängijatele väljundit, murda ennast tulevikus esindusmeeskonda, mille eesmärk on jõuda välja Premium liigasse.

Mis vajab lähiaastatel suuremat tähelepanu?
Asju, mis vajavad tähelepanu, on Keila jalgpalliklubil palju. Sportliku poole pealt - tuleb välja arendada ühtne identiteet (mängustiil) ja treeningmetoodika alates noortegruppidest kuni täiskasvanute jalgpallini välja. Arusaam klubi jalgpallifilosoofiast tuleb viia püramiidi alumisele tasandile. Sellisel viisil on ka kergem üle minna ühest vanusegrupist järgmisesse.

Samuti on tähtis noormängijate hetkeolukorra väljaselgitamine ning nende arenguks vajalike meetodite rakendamine ja tagaside andmine nii mängijale kui ka klubile. Üks olulisi printsiipe on läbi viia üks-ühele vestlused igal tasandil (juhilt treenerile ning treenerilt mängijale).

Infrastruktuuri koha pealt vajab kohest tähelepanu sisehalli rajamine talveperioodiks ning kunstmuru praeguse katte vahetus uue vastu. Nimetamata ei saa jätta ka ilmastikukindla tribüüni rajamist – kadestame Tabasalu! Eesmägiks on ka naturaalmurustaadionile staadionihoone rajamine koos treeningkeskusega.

Ideaalis võiks Keila staadionikompleks muutuda kohalike ja ümberkaudsete inimeste jaoks sportlike tegevuste tsentraalseks kohaks, kus lisaks mängude ja turniiride jälgimisele oleks võimalik ennast teretulnuna tunda. Näiteks minna jõusaali, sauna, süüa ja juua, korraldada koosviibimisi jne. Mulle endale on eeskujuks Saksamaal kogetu, kus väiksemates linnades või asulates toimib selline asi väga hästi.

Millised on sulle pandud eesmärgid?
Mulle pandud eesmärgid on eeltoodud tegevused, mida hetkel inimkapitali puudumise tõttu pole olnud võimalik klubi juhtkonnal ellu viia. Lisaks muidugi igapäevane administreeriv juhtimine ehk klubisisene infovahetus, treenerite koolitused, administratiivsed ja taristuga seotud ülessanded, toetajatega tegelemine jne.

Palun nimeta kolm punkti, mis on Keila JK konkurentsieeliseks?

  • Suurepärased treeningtingimused Eesti mõistes
  • Kokkuhoidev ja kiiresti arenev jalgpalliklubi
  • Läbipaistev ja kaasav juhtimine

Kaua kavatsed mängijana jätkata?
2019 hooaja mängin kindlasti veel kaasa esiliiga B-s! Mängin jalgpalli ka edasi, aga mis tasemel, see on iseasi.

Kümmekond aastat tagasi tegi Tikenberg tegusid Kalevi särgis. Foto: arhiiv

Pisut ka provotseerivalt - mida arvad Eesti tippliigade süsteemist?
Mängijana Eesti tippliigades (Premium Liiga, Esiliiga, Esiliiga B) mängides on väga tüütu mängida neli korda läbi ühe meeskonnaga. Samuti on see tüütu publikule ning mängu tähtsus ja kaal väheneb. Kui mängida läbi kaks korda, st kodus-võõrsil printsiibil, omandab see hoopis teise ilme.

Saan aru, et Eestis on meeskondasid vähe, ning poolprofid peaksid rohkem mänge saama, et koormus liiga väikeseks ei jääks. Siin on tahte korral kindlasti võimalik erinevaid stsenaariume sisse tuua. Näiteks võiks proovida Soome mudelit, mis ei tähenda üks-ühele ülevõtmist, vaid kohandamist enda oludele vastavaks. Meie liigahooaeg on praktiliselt maailma pikim, aga reaalsuses puuduvad sobilikud tingimused (sisehallid). Tegemist on vigastustealti situatsiooniga.

Kuidas kasvatada publikuhulka?
Eelkõige peab kaasama oma kogukonda ja klubi liikmeskonda. Tuleb olla klubi tegemistega pidevalt pildis õige sihtgrupi jaoks ning kindlasti tuleb kasuks esindusmeeskonna edukas esinemine ja võimalikult kõrgel tasemel mängimine. Esindusmeeskond on paratamatult klubi sportliku tervise peegelpilt ja visiitkaart.

Olulisel kohal on lojaalse fännklubi tekkimine ning nende toetamine klubi poolt. Fännid tõmbavad ka oma tutvusringkonna kaasa. Taristu peab olema mugav ja meeldiv paik, kuhu inimene tahab tulla isegi siis, kui otseselt jalgpall teda ei paelu. Magnetiks on ka heas mõttes kohtumised lähirivaalidega nagu näiteks Tabasalu ja Nõmme United. Klubist peab saama bränd, mida inimesed uhkusega kannavad!

1 kommentaar

REGISTREERITUD (1)
ANONÜÜMNE (0)

ROOTSI KUNN   •  
head mõtted , viige ellu , edu Keilale

Sisene
Anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia.
SOCCERNET.EE HELIS JA PILDIS
METSA MÕTTED ROOTSIST
Suur intervjuu | Karol Mets: kõik klapib hästi, Rootsi kõrgliiga sobib mulle!
LEVADIA-KALJU
PÕNEVAT
VÄLISMAA TIPPLIIGAD
PREMIUM LIIGA
SILM PEALE!
Tartu ja jalgpallilinn? Teete nalja? Ei, Tartu ON jalgpallilinn!
SILM PEALE!
Tartu ja jalgpallilinn? Teete nalja? Ei, Tartu ON jalgpallilinn! (3)
Soccernet.ee jalgpallisaate "Silm peale!" värskes osas uurime, kas Tartust on põhjust rääkida kui jalgpallilinnast? Sõltub, nagu ikka, vaatenurgast.
 
Suure pere ainus jalgpallur Joao Neto Morelli naudib riskide võtmist
SILM PEALE!
Suure pere ainus jalgpallur Joao Neto Morelli naudib riskide võtmist (1)
Kodust ja lähedastest kaugel, sõna otseses mõttes teisel pool maakera elada on keeruline isegi siis, kui teed seda elu suurima unistuse täitmise nimel. Inglismaa kaudu Brasiiliast Eestisse jõudnud Levadia ründaja Joao Neto Morelli välismängija igapäevaelust, üksildustundest, Eesti inimestest ja sellest, miks tal puudub plaan B.
TOIMETAJA VALIK
RISTNURK
VIIMASED PILDIGALERIID
 
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
Tallinna FC Flora
11
10
1
0
35:5
31
2.
Tallinna FCI Levadia
11
9
0
2
37:9
27
3.
Paide Linnameeskond
11
7
2
2
15:6
23
4.
Nõmme Kalju FC
11
6
3
2
18:12
21
5.
JK Narva Trans
11
3
4
4
10:8
13
6.
FC Kuressaare
11
3
3
5
8:13
12
7.
Tartu JK Tammeka
11
2
2
7
15:25
8
8.
Viljandi JK Tulevik
11
2
2
7
11:24
8
9.
Maardu Linnameeskond
11
1
3
7
3:27
6
10.
JK Tallinna Kalev
11
1
2
8
5:28
5