Premium liiga suurimad üllatused ja pettumused 2018 (6)
Premium liiga hooaja kaheksandas kokkuvõttes toob Soccernet.ee välja 2018. aasta viis suurimat üllatust ja viis suurimat pettumust.
- Loe ka meie valikut parimatest kaitsjatest ja poolkaitsjatest, ründajatest ja väravavahtidest, üleminekutest, arenejatest, noortest ja vanameistritest ja muudest kategooriatest!
Omajagu kõneainet pakkus kahe hooaja vahel toimunu, mis mõjutas märkimisväärselt lõppevat vutiaastat.
Hooaja keskel pakkusid melu UEFA superkarikaga seotud üritused ja kogukonnajuhtide pilootprojekt. Värsket verd tuli liigasse uustulnukate Tallinna Kalevi ja FC Kuressaare näol, kes ka mõlemad on siin kokkuvõttes välja toodud.
NB! Siin ja edaspidi Soccerneti poolt pakutavad "eelnimekirjad" on sündinud toimetuse ühise hääletuse tulemusel ja koostatud vaid tutvustaval eesmärgil. Lõplik fännide lemmik selgub ikkagi suurel hääletusel, kus igaüks saab valida endale meelepäraseimad Premium liiga pallurid. Hääletus avatakse päev pärast hooaja lõppu ehk 11. novembril ja suletakse täpselt kaks nädalat hiljem, 25. novembril.
Hooaja suurimad üllatused:
Eesti meister selgub viimases voorus
21. oktoobril, enne Nõmme Kalju ja Tartu Tammeka mängu, oli Kalju edu jälitajate ees neli punkti ja ees ootasid vaid mängud esikolmiku-väliste meeskondadega. Teine Eesti meistritiitel paistis nõmmekatel vormistamise küsimus olevat.
Kaks kaotusemaigulist viiki Tammeka ja Paide Linnameeskonnaga on aga lubanud Tallinna Floral tõusta Sergei Frantsevi hoolealustega võrdsele pulgale, kuid paremad omavahelised mängud annavad eelise veel Kaljule. Mängust ei ole väljas ka duost kahe punkti kaugusel olev Tallinna Levadia.
Seega jääb sarnaselt 2016. aasta hooaja lõpuga kõik viimase vooru peale. Kas tänavu Kalju vastu kaks kolmeväravalist kaotust ja ühe viigipunkti saanud Narva Trans suudab tiitliheitlusesse veel omapoolse panuse anda? Jääme igatahes ootama ülipõnevat laupäeva.
Karikate ringreisi ja kogukonnajuhtide mõju publikule
Kuigi Premium liiga keskmine publikuarv (hetkel 290) on jäämas suurusjärguliselt samaks eelmiste aastatega, siis kaks silmapaistvat projekti on asjad nii mõneski kohas paremuse suunas pööranud.
Vähemalt ajutiselt andis suure tõuke publikunumbrite kasvule ja paremale atmosfäärile kolme eurosarja karika ringkäik. Purustati neli rekordit - Premium liiga publikurekordid lükati ümber Narvas, Viljandis ja Paides, Premium liiga raames rekordilist inimmassi kandis ka Tartu Tamme staadioni uus tribüün.
Sellest hooajast lükati käima kogukonnajuhtide pilootprojekt. Kui tänavu said vastava ametikoha võrra rikkamaks Narva Trans, Tallinna Flora ja Tartu Tammeka, siis järgmisel hooajal on miljoni euro suuruse investeeringu tulemusel kogukonnajuht veel kaheksal Eesti tugevaimal klubil.
Suurepärast eeskuju on näidanud Trans ja nende uus kogukonnajuht Aleksandr Dmitrijev, kelle eestvedamisel on idavirumaalaste keskmine publikuarv kasvanud 3,5 korda. Samuti sai Transist esimene Premium liiga meeskond, kes on võõrustanud Vabariigi Presidenti.
Kaotuseta Kalju
Voor enne lõppu oma teises meistritiitlis kinni püsiv Nõmme Kalju on esikohale vundamendi ladunud stabiilsusega - 35 vooru jooksul on kaotuseid kogunenud täpselt null.
Vägevast saavutusest on tihti kas või kümne küünega kinni hoitud ning Premier League'i legendaarsed "Fergie minutid" on Eestis saanud samaväärse vaste "Frantsevi minutite" näol. Tasub vaid meenutada Aleksandr Volkovi ülihiliseid väravaid Levadia vastu ja Trevor Elhi viimaste hetkede tabamusi Flora ning Tammeka vastu.
11 viiki on küll harukordselt palju (alates 2006. aastast on vaid kolm meeskonda küündinud selle numbrini, seega on Kaljul "šanss" saada rekordi ainuomanikuks) ning see kindlustab selle, et olenevalt viimase vooru tulemusest võib Kalju saavutada vähemalt ühe ajaloolise fenomeni.
Esmalt, kui Kalju viigistab Transiga ja laseb Floral endast tabelis mööduda, tabab Kaljut sama saatus, mis on teiste seas tabanud näiteks Lissaboni Benficat, Belgradi Crevna Zvezdat ja Istanbuli Galatasarayd - kõik nad on läbinud liigahooaja kaotuseta, kuid jäänud samas ilma meistritiitlist.
Teise ajaloolise fenomenina on Kaljul võimalus saada esimeseks klubiks, kes 36-mängulise Eesti meistriliiga hooaja on läbinud kaotuseta. 28-mängulise hooaja on kaotuseta läbinud Flora (2003) ja Levadia (2000).
Kuressaare südikas esinemine
Kuressaare, kellele hooaja eel 2016. aasta Rakvere Tarvaga sarnast saatust ennustati, on kriitikute suud suures plaanis lukku pannud ja saanud hakkama igati kõrgliiga meeskonna väärilise hooajaga.
Kuressaare lõpetas mullu Esiliiga viiendana ja jäi Tallinna Kalevist 19 punkti kaugusele. Kõrgliigasse aitas neid nii Maardu Linnameeskonna kui ka Tarva loobumine.
Just võrdlus Esiliigast tulnud Kaleviga iseloomustabki ehk Kuressaare hooaega kõige efektiivsemalt. Kahe meeskonna punktivahe on mulluse 19 pealt kahanenud kümnele, kusjuures kui Kalev on saanud täiendust mitmete koondisekogemustega meeste näol, siis Kuressaare koosseisu lisandusid võrreldes mulluse hooajaga vaid mõned Flora järelkasvumeeskonna pallurid.
Üleminekumängudest pääsu küll ei ole ja hooaja keskel tabas saarlaseid ülipikk punktipõud. Kuid hammustatud on Tallinna Levadiat ning musklit on näidatud teistelegi suurtele. Seega on nad igati vääriliselt tabelis Pärnu Vaprusest ees.
Tabeli teise poole võimekus mängida esinelikuga jalgpalli
Positiivse üllatusena on tänavusel hooajal olnud näha märke sellest, et alumise kuuiku ja ülemise neliku lõhe on mängupildis väiksemaks jäänud.
Tõsi, otseselt tulemustes see liiga hästi kajastunud veel pole. Vähemalt viieväravalisi võite on see aasta tulnud rohkem kui 2017. aastal, kuid ka need on hooaja teises pooles harvemaks muutunud. Samuti pole ei Viljandi Tulevik ega Pärnu Vaprus teeninud esikolmiku meeskondade vastu punktigi.
Küll on aga muutunud punktide võtmine süstemaatilisemaks ning erinevalt lähiminevikust ei tähenda kaotusseisu jäämine pea automaatselt kaotust. Nii Tallinna Kalev kui ka Paide Linnameeskond tulid Tallinna Flora vastu viigini vägeva comeback'i järel, Tartu Tammeka on seganud tiitliheitluses kaarte mängudes Nõmme Kaljuga. Seesama Tulevik valmistas hiljuti tõsist peavalu Tallinna Levadiale.
Alumise poole meeskonnad on ka hoiakut muutnud. Enam ei ole läbivaks jooneks 90 minutit kaitses passimist ja viigi peale mängimist. See on kaasa toonud küll veidi rohkem saunasid, kuid see-eest andnud suuremat resultatiivsust vastase värava ees. Heaks näiteks on Kuressaare, kes on Kaljuga läinud tänavusel hooajal vastamisi viies mängus ja löönud neis kokku seitse väravat!
Hooaja suurimad pettumused:
Euroopas lati alt läbi
Viiest duellist null edasipääsenud meeskonda - loosiga Eesti meeskondadel küll ei vedanud, kuid Premium liiga hetketaseme kohta on see taas negatiivses mõttes iseloomustav fakt.
Lähiminevikus ei ole ükski Eesti meeskond peale Nõmme Kalju suutnud rahvusvahelisel tasemel end ületada ja sellest jäädi kaugele ka tänavu. Kui Tallinna Flora ja Narva Transi puhul oli vastaseid arvestades raske edasipääsu oodata, siis Iirimaa ja Islandi klubidega kokku läinud Tallinna Levadia ja Kalju puhul olid lootused kahtlemata kõrgemad.
Ehk seega võikski jõuda üllatava tõdemuseni, et 2018. aastal oli kõige õnnestunum eurohooaeg irvhammaste "lemmikul" Floral, kel õnnestus koduses kordusmängus maha suruda APOEL. Ülejäänud meeskondadest suutis vaid Kalju oma vastase vastu võidu kätte saada.
Kalevi suutmatus tulemusi teha
Tallinna Kalevist on hooaja jooksul läbi käinud koondisekogemustega Artjom Artjunin, Karl Mööl, Hannes Anier, kogu hooaja on kaasa teinud Premium liigas rohkem või vähem hinnas olevad Hidetoshi Wakui, Roman Sobtšenko, Ioan Jakovlev ja Andreas Raudsepp.
Ja pannes juurde tõiga, et meeskonda juhendab Floras töötades südameid võitnud Argo Arbeiter, siis vähemalt tugeva keskmiku jagu tundub Kalevis materjali küllaga olevat.
Ka mängupilt on koosseisu tugevusele vastav ning Tallinna suurtele on tänavu isuga peavalu valmistatud. Ning ka statistilistes näitajates on Kalev edukas - meeskondlik InStati Index on Kalevil viies, raamidesse tehtud löökide ja võimaluste tekitamise osas ollakse kuues, pallivaldamises aga koguni teine.
Kuid reaalsuses on Kalev voor enne hooaja lõppu kaheksandal kohal. Peamiseks murekohaks on saanud kohustuslike punktide noppimine ja eduseisu kaitsimine. Vaprust on võidetud neli korda, kuid 15 peetud mängust Paide, Tammeka, Kuressaare ja Tulevikuga on nopitud vaid kolm võitu. Samas ei saa kaugeltki öelda, et Kalev oleks mängudes antud nelikuga vastasest oluliselt halvem olnud. Seega arenguruumi järgmiseks hooajaks on kõvasti.
Kuressaare pealtvaatajanumbrid
Saaremaa esindusmeeskonna südikas tagasitulek viieaastase vaheaja järel kõrgliigasse ei ole kahetsusväärsel kombel publikunumbritele liigset mõju avaldanud.
Mulluse Esiliiga-hooaja keskmine publikunumber 96 on kasvanud vaid 20 võrra. Kuressaare on 116 pealtvaatajaga konkurentsitult viimasel kohal, jäädes eelviimasel kohal olevast Paidest 73 inimese kaugusele. Viimati oli kõrgliigas kellelgi nii madal pealtvaatajate number 2014. aastal Tallinna Kalevil (96).
Kõigil kolmel publikunumbrite poolest põhjas oleval meeskonnal (lisaks Paidele ja Kuressaarele ka keskmiselt 199 pealtvaatajat meelitaval Kalevil) on ühine probleem kehvapoolse infrastruktuuri - konkreetsemalt katuse puudumise - näol.
Kuid keskkond ja potentsiaal peaks Kuressaares igati korralik olema ning seega võib järeldada, et tõenäoliselt ei ole Saaremaal publiku meelitamiseks piisavalt platsivälist tööd tehtud. Seetõttu võiks kogukonnajuhtide projekti üheks võtmekohaks olla just Kuressaare. Potentsiaali olemasolust annab aimu ka fakt, et kohaliku võrkpallimeeskonna tavamänge käib vaatamas keskeltläbi 300 inimest, tähtsamatest mängudest rääkimata.
Liiga komplekteerimine hooajaks
Uus hooaeg sai tõsised tagasilöögid sisuliselt kohe pärast eelmise hooaja lõppu, mis mõjutas tänavuse hooaja liigasuppi äärmiselt ebameeldival moel.
2016. aasta Eesti meister Infonet kaotas mullu esmalt oma senise nimekuju ja kadus tänavuseks aastaks sootuks pildilt. Esindus- ja duubelmeeskond moodustas de jure ühendklubi Levadiaga, de facto kasvatas Levadia lihtsalt enda musklit.
Aastaid kuristiku äärel kõikunud Sillamäe Kalev langes lõplikult koost ja langetati Teise liigasse. Nõnda oligi Premium liigasse jäänud kahe profiklubi suurune auk, mille täitmisega Narva Trans ega ka Paide ja Tartu Tammeka veel sel hooajal päris hästi hakkama ei saanud.
Komplekteerimine kulges valuliselt ka keldrikorrusel. Maardu Linnameeskonna kõrval loobus Premium liiga kohast Rakvere Tarvas ning seega sai kõrgseltskonnas jätkata Pärnu Vaprus ja ilma üleminekumängudeta tõusis Premium liigasse Esiliiga viies ehk Kuressaare.
Nurjunud hooaja algus
Kui kalendriaasta alguses oli ootusärevus vutiüldsuse seas uue vutiaasta suhtes suur, siis Premium liiga hooaja algus jättis suhu väga mõru maigu.
Rekordiliselt vara, 25. veebruaril algama pidanud hooaja algus lükkus külma ja lume tõttu edasi. Teine voor peeti sootuks peamiselt EJL-i sisehallis.
Tingimused ei olnud mängijate tervist, kvaliteetset jalgpalli ja pealtvaatajaid soosivad ka järgmistes voorudes. Mängus Tallinna Kaleviga sai näiteks Kuressaare poolelt vigastada neli (!) mängijat. Igatahes aruteludele liigasüsteemi muutuste üle andis tänavuse hooaja algus ainest kõvasti juurde.
Eelmiste aastate suurimad üllatused:
2017: 1. Pijpers tõstis noored florakad otse tippu, 2. Tulevik röövis kolmelt suurelt punkte, 3. Uued tuuled väljaku kõrval (Fantasy, ringidepõhine turunduskampaania, meedia kasvanud analüütilisus)
2016: 1. Tiitliheitlus lõpuni välja, 2. Infoneti tõus tippu, 3. Tammeka fantastiline start
2015: 1. Flora nooruslik triumf, 2. Otseülekannete plahvatuslik kasv, 3. Uued tuuled tabeli lõpus
2014: 1. Tiitliheitlus lõpuni välja, 2. Tammeka südikas hooaeg, 3. Flora ennenägematud publikunumbrid
2013: 1. Otseülekannete tohutu kasv, 2. A-koondislaste naasmine meistriliigasse, 3. Ettearvamatud tulemused
2012: 1. Levadia noorenduskuuri tulemus, 2. ToetanTammekat.eu, 3. Veelgi ühtlasem tase
2011: 1. Paide võimas edasiminek, 2. Väravarekordi langemine Cekulajevsile, 3. Aina ühtlasem tase
2010: 1. Flora nooruslik tärkamine, 2. Tammeka võimas areng, 3. Uus treenerite põlvkond
2009: 1. Sillamäe võimas esiletõus, 2. Levadia euroedu, 3. Tammeka uued jõud
2008: 1. Kalju uued tuuled/publikunumbrite tõus/fänluse areng, 2. Teleülekanded, 3. Sillamäe võimas tagasitulek
2007: 1. Tallinna Kalevi esiletõus, 2. Levadia euroedu, 3. Esiliiga tugevus
2006: 1. Levadia jõudmine UEFA põhimängudele, 2. Vapruse ja Ajaxi südikas esinemine, 3. Tammeka võimas areng
Eelmiste aastate suurimad pettumused:
2017: 1. Sillamäe koosseisu- ja rahaprobleemid, 2. Suureskoorilised hävingud, 3. Paide profisats oodatust kehvem
2016: 1. Publikunumbrid, 2. Tarva mannetu punktisaak, 3. Noorte kesine pealetulek
2015: 1. Kalju äravajumine, 2. Viljandi sukeldumine kuristikku, 3. Sillamäe hambutus
2014: 1. Kihlveoskandaal, 2. Masendav Tallinna Kalev, 3. Esimese ja tagumise poole selge eraldumine
2013: 1. Tallinna Kalevi kihlveoskandaal, 2. Jätkuvalt leige publikuhuvi, 3. Tallinna Kalevi finantskrahh
2012: 1. Flora korduvad palgajamad, 2. Publikunumbrite paigalseis, 3. Noorte kesine pealetulek
2011: 1. Ajaxi peksukotistumine, 2. Tammeka paigalseis, 3. Levadia mandumine
2010: 1. Kihlveoskandaalid, 2. Publikunumbrite langus, 3. Flora palgaskandaal
2009: 1. Põnevuseta tiitliheitlus, 2. Flora kõrge kukkumine, 3. Kalju täitumata ootused
2008: 1. TVMK kadumine, 2. Kihlveoskandaalid, 3. Klubide raske majanduslik olukord
2007: 1. Publikunumbrite vähenemine, 2. Balti liiga häving, 3. Levadia lepingujamad
2006: 1. Neemelo kadunud sära, 2. Publikunumbrite langemine, 3. FC TVMK allakäigutrepp
Eelmiste aastate enim arenenud meeskonnad:
2017: 1. Tallinna Flora, 2. Viljandi Tulevik, 3. Narva Trans
2016: 1. FC Infonet, 2. Tartu Tammeka, 3. Paide Linnameeskond
2015: 1. FC Flora, 2. Pärnu Linnameeskond, 3. FC Infonet
2014: 1. FC Infonet, 2. Tartu Tammeka, 3. Sillamäe Kalev
2013: 1. FC Levadia, 2. FC Infonet, 3. Sillamäe Kalev
2012: 1. FC Levadia, 2. Nõmme Kalju, 3. Paide Linnameeskond
2011: 1. Paide Linnameeskond, 2. Nõmme Kalju, 3. FC Flora
2010: 1. FC Flora, 2. Tartu Tammeka, 3. Paide Linnameeskond
2009: 1. Viljandi Tulevik, 2. Sillamäe Kalev, 3. Tartu Tammeka
2008: 1. Nõmme Kalju, 2. Sillamäe Kalev, 3. FC Flora
2007: 1. Tallinna Kalev, 2. FC Flora, 3. FC Levadia
2006: 1. Tartu Tammeka, 2. Pärnu Vaprus, 3. FC Levadia
Poleks Flora abijõude oma pingipoiste näol saatnud siis oleks Kure olnud suurem peksupoiss kui Pärnu.
/Ehk seega võikski jõuda üllatava tõdemuseni, et 2018. aastal oli kõige õnnestunum eurohooaeg irvhammaste "lemmikul" Floral, kel õnnestus koduses kordusmängus maha suruda APOEL./
Õnnestumine? Võõrsil sai Flora 5:0 tappa mille peale APOEL lasi teises mängus jala sirgeks. Mis õnnestumisest me räägime?
Kui Flora oleks tavaline klubi eestis, siis selle vastu poleks ju kellegil midagi.
Florapall - selelpärast et pea kõik jalgpalliga kaasnevad reeglid tehakse lähtuvalt Flora huvidest.
Räägitagu siis KTM reeglist, noorte ärameelitamises teistest klubidest koondissepääsu kutsetega, või kui Florat hakkas reaalselt ähvardama oht eurokohast ilma jääda siis nokiti flora fännide poolt surnuks Infonet, ja finantsidega tõmmati maha Sillamäe, samal ajal kui samamoodi finatsraskustes Tallinna Kalev (kes aga mängutasemelt pole Florale ohtlik) aidati järje peale...
Kus on täisprofessionaalne meistriliiga?
Kuhu on jõutud 27 aastase "arenguga" tegelikult?
