Reim soovib Rahvuste liigas revanše võtta: loodame olla mustad hobused, kes valmistavad peavalu (1)

24. JAAN 2018, 14:37

Autor: KASPER ELISSAAR

Martin Reim Lausanne'is. Foto: EJL-i Twitter

Eesti koondise peatreener Martin Reim ütles Rahvuste liiga loosi kohta, et Eesti loodab olla must hobune, kes oma alagrupikaaslastelt Soomelt, Kreekalt ja Ungarilt hiljutiste kaotuste eest revanšid võtab.

Kreekaga kohtus Eesti viimases MM-valiktsüklis. Esmalt näitasid Kalevipojad kodus head võitlusvaimu, kuid A. Le Coq Arenal peetud mängus tuli siiski vastu võtta 0:2 kaotus. Võõrsil suutis Eesti osutada tugevamat vastupanu ning 2004. aasta Euroopa meistrid hoiti nulli peal ja tasuks väravateta viik. Põhjanaaber Soome on Eesti jaoks tuttav vastane, kui läbi ajaloo on kohtutud 32 korral, viimati kaotasime novembris võõrsil 0:3. Ungariga on Eesti vastamisi läinud kuues kohtumises, viimati kohtuti 2013. aastal, kui MM-valikmängus tuli vastu võtta 1:5 kaotus.

Kui hea alagrupi me saime omale?
No seda ma oskan öelda pärast novembri lõppu, kas see oli hea loos või mitte. Loomulikult esmapilgul vaadates tundub parem, kui mängida Serbia, Montenegro ja Rumeeniaga, nagu Leedule tuli.

Kui palju sa enne loosimist võimalike vastaste kohta uurisid?
Ma ju teadsin, kes võivad tulla ja mis variandid on. Soomlastega rääkisime eile, et ühes alagrupis me kindlasti oleme ja saame mängida ja nii ta ka läks. Tegelikult ju ka Norra loositi meile ja me oleksime võinud soomlastega püsti tõusta ja öelda, et meile sobib. Aga nende talveriikide suhtes olid piirangud ja me ei saanud kokku minna. Võib-olla oleks huvitav olnud Šotimaa - nii eesti kui šoti fännile ajalooliselt põnev. Arvan, et meie jaoks ju nõrkasid vastaseid C-liigas ei olnud. Peame olema väga heal tasemel, et võidelda igas mängus punktide eest.

Alagrupp on väga soome-ugri maiguline ja kõikidega oleme võrdlemisi hiljuti ka mänginud, küll aga edutult, pole neid võitnud. Kas see on nüüd hea koht, kus hakata järjest revanše võtma?
Arvan küll. Viimase Kreeka mängu mängisime küll viiki, aga enne seda kodus kaotasime. Soomelt on vaja revanš võtta, kuigi oleme neid ka varem võitnud. Ungarilt ka minu mäletamist mööda viimases lahingus saime suure kaotuse. Eks meil on tõestamist ja olemegi sellised või vähemalt loodame olla mustad hobused, kes kaarte segavad, võitlevad ja teevad peavalu.

Kui palju see koondiseaastat muudab, et ei ole tavapäraseid valikmänge ning sügisel algab Rahvuste liiga?
Võib-olla natukene. Teame, et meil on nüüd ainult märtsis ja juunis võimalik valmistuda Rahvuste liigaks. Juunis tulevad ka kaks Balti turniiri mängu. Minu ülesanne ja soov on, et kaks mängudetsüklit märtsis ja juunis oleks meil võimalikult hea koosseis koos, et saaksime oma mängu harjutada, lihvida, et oleksime septembris, oktoobris ja novembris täiesti valmis. Arvata võib, et septembris ja oktoobris tulevad kodumängud ära ja novembris on arvatavasti Kreeka ja Ungari võõrsil ehk peame neid punkte kodus kohe noppima. Midagi oodata ei ole. Peame juba siis valmis olema. See muudabki seda, et peame märtsis ja juunis kõik oma parimad pojad kokku saama.

Kas sina ütled ka oma sõna sekka, milliseid vastaseid tulevasteks maavõistluseks tahame, et need oleksid võimalikult sarnased Rahvuste liiga mängudele või ei ole see sinu jaoks oluline?
No kui see oleks nii lihtne, et saame valida ja kõik ootavad, keda see Eesti valib enda vastasteks. Kahjuks see nii ei ole ja peame vastavalt võimalustele neid vastaseid otsima. Meil on ju praegu lahtised veel ka märtsikuu vastased. Kindlasti jalgpalliliidu plaan seoses MM-finaalturniiriga Venemaal on see, et saada juunikuus omale finaalturniirilt vastaseid, kes on eeldatavalt veel tugevamad kui meil C-liigas. Eks näeb. Me peame keskenduma ikkagi oma mängule neljas sõpruskohtumistes. Aga mitte ainult kaitsele, aga ka ründefaasile. Seal on meil kindlasti arenemisruumi palju.

SEOTUD LOOD