Rekordimees Gruznov: Thordarson ja Pijpers tahtsid mind väga koondisesse, kuid hall pass takistas (3)

Meistriliiga kõigi aegade suurim väravakütt Maksim Gruznov töötab tänasel päeval Narva Transis lastetreenerina ja on eluga rahul. Foto: JK Narva Trans / Facebook

Eesti meistriliiga kõigi aegade vägevaim väravamasin, 494 mänguga 304 väravat löönud Maksim Gruznov sai pühapäeval 45-aastaseks. Suurema osa karjäärist Narva Transis mänginud ja seal praegu treenerina töötav Gruznov andis sel puhul Transi kodulehele pika intervjuu.

Muuhulgas tuli usutluses juttu sellest, miks ta kunagi Eesti koondisesse ei jõudnud – ehkki võimalusi oli –, kui lähedal oli Peterburi Zeniti siirdumine, mis eristab teda Brasiilia legendist Romariost ja kas ta kannab pärast mõne aasta tagust jalgpallis tegutsemise keeldu veel kellegi peale vimma. Avaldame intervjuust mõned katked.

Räägiti, et pärast diskvalifitseerimist oleksid peaaegu asunud tööle staadioni turvamehena. (Gruznovile määrati 2013. aastal kokkuleppemängude juhtumi uurimise käigus jalgpallis tegutsemise keeld, kuid ta jätkas tööd Transi noortetreenerina; koos teiste samas skeemis süüdistatutega käis Gruznov ka kohtu ees, kuid mehed mõisteti õigeks ning alates 2015. aasta maist on Gruznov ka jalgpalliliidu silmis taas rehabiliteeritud – K. J. K.) Mida sa üldse tol hetkel tegid ja kuidas selle aja üle elasid, sest esialgu määrati sulle ju eluaegne keeld?
Turvamees ma siiski ei olnud, aga jah, muret valmistas see aeg küll. Ma ei teinudki eriti midagi, kõigest mõningaid juhutöid. Mõtlesin vahepeal ka tõsise ameti hankimisele, et jalgpalliga üldse mitte seotud olla. Aga siis sai kõik klaariks ja nüüd töötan treenerina. Käed-jalad on otsas, nagu öeldakse.

Kui Eesti Jalgpalli Liit sind amnesteeris, kas said siis ka mingit kompensatsiooni aja eest, mille jooksul sul oli keelatud jalgpallis töötada?
Ei saanud ja ma ka ei küsinud midagi, ei tahtnud asja rohkem torkida. Kõik läks lõpuks sujuvalt ja rahulikult. Ausalt, ma isegi ei mõelnud sellele. Mida kiiremini unustad, seda kiiremini kõik rahuneb. Mul polnud mingit soovi tera otsa ronida. Pärast kohtuotsust mulle määratud kaheaastane katseaeg on nüüd ka läbi, nii et teen vaikselt oma tööd. Mina ei torgi kedagi ja keegi ei torgi ka mind. Üldiselt olen õnnelik.

Jääb mulje, et Eesti jalgpall pole sinu vastu päris aus olnud. Sa oled siiski Eesti liiga rekordimees, keegi ei ole sulle ligilähedale jõudnud ega jõuagi niipea. (Gruznovile järgneb meistriliiga kõigi aegade väravalööjate tabelis 211 tabamusega Vjatšeslav Zahovaiko, parim tegevmängija Tarmo Neemelo on 194 väravaga kolmandal kohal – K. J. K.) Kas EJL ei ole välja pakkunud, et võiks luua Gruznovi nimelise väravalööjate klubi? Või hakata välja andma iga-aastast auhinda suurimale väravakütile?
Pole kuulnud. Kui keegi tahaks midagi sellist välja pakkuda, siis küllap oleks ta seda juba ka teinud. Kindlasti ei sõltu see minust, vaid alaliidust. Kui tekib soov, pole ma vastu. Aga algatus ei saa tulla minult, vaid ikka klubi juhtidelt või alaliidu esindajatelt. Mina ei lähe ju ütlema: "Andke sellele või teisele auhinnale minu nimi."

Oskad sa täpselt öelda, mitu väravat oled karjääri jooksul löönud?
Täpselt ei oska. Minu arvutuste järgi lõin kõrgliigas 306, seda ma tean. Tavaliselt kirjutatakse, et 303 või 304 (viimane number seisab ka ametlikus statistikas – K. J. K.), kuid kui hakkasin ise järele mõtlema, sain kokku siiski 306. Karika- ja eurosarjades lõin ka päris palju. Euroväravate statistika leiab veel üles, aga karikate oma … Kunagi oli ju ka selliseid skoore nagu 25:0 või 35:0. Kes seda enam täpselt teab, kes kui palju lõi.

Romario luges enda puhul kokku ka sõprusmängudes löödud väravad ja sai umbes tuhat.
Noh, ma ei ole Romario, ma ei lugenud! Koos karikaväravatega võib neid olla veidi üle 450.

Tuttavaid nägusid kui palju! Gruznovi õla tagant piilub Konstantin Nahk, löögi takistamisega on juba hiljaks jäänud Aleksandr Dmitrijev, palli ette püüab veel viskuda Taijo Teniste. Foto: arhiiv

Kas sa kahetsed, et ei saanud kunagi rahvuskoondise eest mängida?
Olen seda alati teha tahtnud ja kaks korda on mind sinna isegi kutsutud. Aga mõlemal korral kutse tühistati, kui selgus, et mul on hall pass. Mäletan täpselt, et [Teitur] Thordarson kutsus, käis minuga rääkimas, ja [Arno] Pijpers kutsus ka. Mõlemad vestlesid minuga, selgitasid, kuidas tahavad mind koondises kasutada. Nad tõesti tahtsid mind sinna. Jah, ma ise tahtsin ka. Iga mängija tahab koondist esindada. Nii ka mina, aga kahjuks ei olnud võimalik. Pole hullu, ehk mu lapsed jõuavad sinna.

Maksim, aga miks sa siis endale Eesti passi ei teinud? See küsimus lausa nõuab küsimist.
Ei tea, ei oskagi öelda. Sündisin Narvas, olen siin kogu elu elanud ja üles kasvanud. Miks ma pean veel midagi tõestama, keele õppimise kaudu sinise passi hankima? … Miskipärast seda mulle kohe ei antud. Tean, et jäähokikoondises antakse pass ka teenete eest, aga jalgpallis sellist privileegi millegipärast ei eksisteeri. Tulnuks teha keeleeksam, aga mina ei teinud. Koolis meil riigikeelt ei õpetatud.

Kui mitu korda olid sa lähedal välisklubisse siirdumisele?
Oh, kohe ei tule meeldegi. Selliseid sajaprotsendilisi võimalusi oli kolm. Esiteks Sokoli Spartak, kes mängis tollal kõrgliigas. Mul on kodus isegi ajaleht artikliga, kus kirjutati, et nad pakkusid mingeid rahasummasid, aga miskipärast ei jõutud juhtkonnaga kokkuleppele. Siis oli Zenit, kus sain viimases treeningmängus vigastada, menisk läks puruks. Seal oli juba kõik paigas – oleksin nendega tagasi sõitnud ja lepingu allkirjastanud. Jäi ära. No pakkumisi oli väga palju, aga jutud käisid läbi juhtkonna ja minuni jõudsid ainult killud. Targem on Nikolai Konstantinovitš Burdakovilt küsida, kui palju mul lahkumiseks võimalusi oli.

Maksim Gruznov sai sünnipäeva puhul kingituse Narva Transi presidendilt Nikolai Burdakovilt. Foto: JK Narva Trans / Facebook

Mis aastal Zeniti lugu oli? Veel enne Keržakovi tulekut? (Zeniti kõigi aegade suurim väravakütt Aleksandr Keržakov liitus Peterburi klubiga 2001. aastal – K. J. K.)
Ei, seal olime juba koos. [Andrei] Aršavin, Keržakov - mõlemad olid veel noored. Väravas oli [Vjatšeslav] Malafejev.

Kas arvad, et oleksid Zenitis hakkama saanud?
Miks mitte? Proovinud oleksin kindlasti. Treeninglaagris läks mul hästi. Siis läksime teise laagrisse ja mulle öeldi juba välja, et saan lepingu. Aga see rumal vigastus jättis mu lõpuks koju. Kes see ikka tahab raske vigastuse saanud mängijaga lepingut sõlmida.

On sul kahju, et sa kunagi Eestist välja ei pääsenud?
Noh, nagu iga mängija, tahtnuksin ka mina jõuda kõige kõrgemale tasemele. Ja Zenit on minu arvates kindlasti kõrgeim tase. Kahju on ikka, aga mis teha, saatus oli selline. Oma saatuse eest ei põgene, nagu öeldakse.

Loe täispikka intervjuud Maksim Gruznoviga Narva Transi kodulehelt. 

3 kommentaari

REGISTREERITUD (1)
ANONÜÜMNE (2)

Ott Järvela   •  
Oluline on märkida, et Gruznovi õigeks mõistmine kriminaalmenetluses ja EJLi otsus tema eluaegne tegutsemiskeeld tühistada pole omavahel kuidagi seotud.

Esimene otsus sündis põhjusel, et tolle aja õigusraamistiku järgi polnud kihlveopettuse korraldamine kriminaalne. EJLi reeglite vastane see aga oli ja EJL-il oli täielik voli Gruznovile võistluskeeld määrata (ja tühistada).

Sisene
Anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia.
Šotimaa meedia: Vihmann liitub St Johnstone'iga
VÄLISMAA
EUROSARJAD
Pikk ette (ja ise järele) | Uskumisest, Celticust, Eintrachtist ja kahurite toomisest
Pool hooaega luubi all: kes on tähena säranud, kes ämbrisse astunud?
TOIMETAJA VALIK
RISTNURK
VIIMASED PILDIGALERIID
 
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
Tallinna FC Flora
20
17
1
2
61:14
52
2.
Tallinna FCI Levadia
20
15
2
3
64:15
47
3.
Paide Linnameeskond
20
12
4
4
44:16
40
4.
Nõmme Kalju FC
20
11
7
2
34:17
40
5.
JK Narva Trans
20
5
8
7
27:26
23
6.
Tartu JK Tammeka
20
5
5
10
27:35
20
7.
FC Kuressaare
20
4
5
11
12:43
17
8.
Viljandi JK Tulevik
20
4
3
13
19:40
15
9.
JK Tallinna Kalev
20
3
4
13
16:50
13
10.
Maardu Linnameeskond
20
3
3
14
15:63
12