Menüü
TV
Veebisait

Sajand tagasi: milline oli Eesti jalgpalliaasta 1920? (0)

Foto: Imre Pühvel

Praegu, kui Eestis koroonapandeemia tõttu endiselt veel vutivõistlusi ei peeta, on paslik meenutada, milline oli siinne jalgpallielu täpselt sajand tagasi ehk aastal 1920.

1920. aastal pidas Eesti koondis oma kõige esimese ametliku maavõistluse. Mitteametlikult selgitati välja ka klubijalgpalli Eesti meister (ametlikult tehti seda esmakordselt aasta hiljem).

Allatuult mängides kümne minutiga 0:3

Koondis kohtus ajaloolises, esimeses matšis 17. oktoobril Helsingis Soomega. Ettevalmistusaeg Soomelt saadud kutse järel jäi lühikeseks ning mõned Eesti mängijad otsustasid viimasel hetkel reisist loobuda. Siiski asuti rõõmsal meelel põhjanaabrite poole teele - kaotus oli küll etteaimatav (Soome oli võitnud kuu aega varem Rootsit ja oli saavutanud kaheksa aastat varem olümpiamängudel neljanda koha), aga debüütmäng oli heaks võimaluseks õppida.

Kui Eesti jalgpallurid punastes särkides kolme musta lõviga südame kohal platsile astusid, tervitasid 2500 pealtvaatajat külalisi elava käteplaginaga. Eestlased said valida esimeseks poolajaks väljakupoole allatuult, aga juba kümnendaks minutiks juhtis Soome 3:0.

Pärast esimest ehmatust said eestlased veidi paremini hakkama, kuid Soome oli ikkagi selgelt üle ning võitis avapoolaja 4:0 ja terve mängu 6:0. Kaks väravat said kirja Verner Eklöf ja Lauri Tanner.

Abivalmis vastane tagus eestlaste saabastele korgid alla

Kogu reisi vältel olid soomlased erakordselt külalislahked. Eriti nende ründaja Eklöf (hilisem Tallinna Spordi treener), kes oma käega ja omal kulul külalispalluritele korgid saabaste alla tagus, et eestlastel oleks muruväljakul mugavam mängida. Eestlased mängisid muruplatsil esmakordselt, kuna kodumaal olid toona vaid liiva-, kruusa- ja muldväljakud. Õhtuks korraldasid soomlased kõikidele mängijatele ühise pidusöögi, kus Soome jalgpalliliit kinkis eestlastele hõbekarika.

Enne kojusõitu pidas Eesti Soomes veel ühe mängu, Helsingi Jalgpalliklubiga. Alfred Prunn-Tammiko tabamused viisid eestlased 2:0 juhtima, aga avapoolaeg lõppes 4:6 kaotusega. Eestlastest skoorisid ka Karl Ree ja Vladimir Tell. Teisel poolajal ei löödud enam ühtegi väravat. Eesti puurivaht kinnitas hiljem, et kaks palli toimetati tema seljataha ajal, mil ta oli ühe "õnnetuse" tõttu ajutiselt "võitlusvõimetu", kuna tema pükse kandev rihm oli katkenud.

Eesti käis Soomes 13 mängijaga, kellest kaheksa kuulusid Tallinna Spordi (Rudolf Paal, Gustav Sepp, Otto Silber, Arnold Kuulman, Elmar Klaos, Heinrich Paal, Vladimir Tell, Oskar Üpraus) ja viis Tallinna Kalevi (Arnold Pihlak, Karl Ree, Raimond Põder, Alfred Prunn-Tammiko, Ernst Joll) ridadesse. Aastal 1920 oligi Eestis kaks juhtivat klubi: Sport ja Kalev.

Äpardunud Eesti meistriliiga

Sporti koondusid peaaegu kõik mängijad varem hingusele läinud Olümpiast. Kalev alustas aga vutimängu noorte jõududega (kõik viis Helsingis käinud Kalevi pallurit olid maavõistluses Soome vastu mängides vanuses 17-18).

Aasta esimene kohtumine Spordi ja Kalevi vahel toimus 9. mail. Sport oli üle jõu poolest, Kalev aga parem tehniliselt. Mäng jäi 3:3 viiki. Järgnevad matšid lõppesid Spordi võiduga (27. mail rohkem kui tuhande pealtvaataja ees 3:2; 12. septembril kaotusseisust 2:1 ning 19. septembril Harjumaa karika raames koguni 6:0).

Tulemusega 2:1 lõppenud mängu kohta märkis ajaleht Kaja ka järgmist: "Ühte asja veel ei või meie jalgpallimängijate seas jätta tähelpanemata. See on nimelt sõimamine mängu ajal. Iseäranis paistab välja sellel alal Spordi keskmine half, kes paistab olema vist Spordi esisõimaja."

Eesti Spordi Liit (jalgpalliliitu siis veel polnud) tahtis sügisel korraldada esimesed Eesti meistrivõistlused. Sinna registreerus aga vaid kaks klubi: Sport ja Kalev. Meister selgitati 7. novembri kohtumisega. Lumega kaetud väljakul peetud matš oli mängupildi poolest tasavägine, aga lõppes taaskord Spordi võiduga, numbritega 2:0. Hiljem loeti seda siiski mitteametlikuks meistrivõistluseks ja ametlikult hakati Eesti meistrit välja selgitama aastast 1921, kui pandi rändkarikana mängu Eduard Saarepera annetatud karikas.

Päewaleht kirjutas 1920. aasta 7. novembri mängu kohta: "Võistlusi peab täiesti äpardunuks lugema, sest ei saa ju ülemaalisteks võistlusteks nimetada kahe Tallinna jalgpallikomando vahel ära peetud võistlust. Oleks tahtnud näha ülemaalistel võistlustel kõiki meie jalgpallikomandosid. On ju meil peaaegu igas kodumaa linnas jalgpallikomandod. Avaldasid nad ka elavat tegevust, mida tõendavad siin ja seal ilmunud sagedased teated linnade ja maakondade vahel korraldatud võistluste kohta. Nüüd kordas aga spordiliit varemalt mitu korda ärapeetud võistlust Kalevi ja Spordi kom. vahel, ning nimetab seda "ülemaalisteks võistlusteks!""

Vutti mängiti kapsaaedades

Äpardunud mängudest rääkides võib mainida ka 17. oktoobri mõõduvõttu Rakvere Kalevi ja Narva komando vahel. Öösel oli sadanud lund ning Rakvere laadaplats, kus matš toimus, oli väga porine, lisaks vihises külm tuul. Loos otsustas, et avapoolajal pidid rakverelased ülesmäge, vastutuult ja porisemal poolel mängima. Mudaste ja märgade pallurite vahel tuli ette tülitsemisi, mistõttu kohtunik Jüri Lossmann mõne mehe eemaldas. Pärast 1:1 viigiga lõppenud avapoolaega keeldus Narva edasi mängimast, viidates vastaste toorele tegutsemisele ja soovitades vastastel mängima õppida, ning lahkus. Teisel poolajal oleksid narvalased pidanud mängima kehvemal väljakupoolel.

Ühe huvitava 1920. aasta üritusena tasub mainida ka juunikuist Tallinna kergejõustikuvõistlust, mille raames peeti lisaks jooksu-, hüppe- ja heitealadele ka jalgpalli kauguslöögi võistlus. Spordi kaitsja Voldemar Luik püstitas selles 55,65 meetriga uue Eesti rekordi.

Milline oli aga tol ajal Eestis olukord jalgpalliväljakutega? Selle kohta kirjutas 1920. aasta detsembris Spordileht: "Üleüldises kokkuvõttes peab tunnistama, et jalgpall möödaläinud hooajal suuri edusamme on teinud. Takistuseks on peaasjalikult kohaste väljade puudus, niisamuti ka jalgpallide ning muude abinõude hädavaevane kättesaamine. Terve Tallinna kohta on ainult kaks jalgpallivälja olemas, kuna Tartus neid sugugi olemas ei ole, teistest linnadest ja alevitest rääkimata, kus laadaplatsidel ja kapsaaedades hoogsalt jalgpalli mängitakse."

Kommentaarid

Kommentaare ei ole.

Sisene
ÜLLATUSED KODULIIGAS
Luup peale | Penalti või mitte? Kalevit ei huvita, võit kuulub neile!  (vaata galeriid!)
Kožuhhovski: nägin juba Tallinnas bussi astudes, et täna oleme valmis võitma
MUST MÕTISKLES
HUVITAVAD TEEMAD
INTRIIGID ÕHUS
Pikk ette (ja ise järele) | Özcan on türklasena vallandamiseks valmis, ent Transi lahutavad edust vaid detailid
OLULISED VIDEOD
SOCCERNET TV
RISTNURK
 
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
Tallinna FCI Levadia
4
4
0
0
10:2
12
2.
Tallinna FC Flora
4
3
1
0
9:3
10
3.
Nõmme Kalju FC
4
3
0
1
10:2
9
4.
JK Tallinna Kalev
5
2
1
2
5:12
7
5.
Tartu JK Tammeka
5
2
1
2
4:5
7
6.
Paide Linnameeskond
4
2
0
2
12:7
6
7.
FC Kuressaare
5
2
0
3
5:8
6
8.
Tallinna JK Legion
5
1
0
4
3:8
3
9.
Viljandi JK Tulevik
4
1
0
3
4:12
3
10.
JK Narva Trans
4
0
1
3
5:8
1
VIIMASED PILDIGALERIID