Suur aastavahetuse intervjuu: Pohlak vaatas tagasi möödunud aastale, tutvustas KTM reegli muudatusi ja rääkis eesmärkidest (4)
Täna alanud uue aasta puhul vaatasime põhjalikus intervjuus EJL-i presidendi Aivar Pohlakuga tagasi möödunud aastale - sellele, mis läks hästi ja mis andis õppetunni.
Juttu tuli muuhulgas nii koondisest, noortest, Premium liigast, aga ka uue näo saanud KTM reeglist. Pohlak avaldas vutiliidu tulevikuplaane ja ka selle, mida ta isiklikult uuelt aastalt ootab.
"Tänan kõiki, kes ühel või teisel moel seotud meie jalgpallieluga, möödunud jalgpalliaasta eest ja soovin meile kõigile paremat uut jalgpalliaastat!" ütles ta Soccernet.ee-le antud intervjuus. "Eestvedajatele tarkust ja tasakaalukust nägemaks neid asju, mida vajab meie jalgpall nii tänases päevas kui tulevikus. Treeneritele teadmisi mängijate arendamiseks. Mängijatele kannatlikkust ja töökust. Fännidele usku."
2016 oli igas mõttes väga kirev jalgpalliaasta. Millised olid Sinu enda jaoks aasta tipphetked?
Premium liigas lõpuni kestnud tiitliheitlus; Ragnar Klavani siirdumine FC Liverpooli ja aasta viimasel kuul seal olulisse rolli tõusmine; superkarikafinaali korraldusõiguse saamine; Konstantin Vassiljevi säramine Poolas. Need on asjad, mida märkasid kõik jalgpallihuvilised. Varjatumatest oli minu jaoks oluline jalgpalli loomulik kasvamine ajastusse, kus on olemas nii infrastruktuurilised kui inimressursilised eeldused selleks, et keskenduda kvaliteedile.
Koondis pakkus väga palju erinevaid emotsioone. Kuidas Sa tänasel päeval, asjade üle pikemalt mõelnuna, koondiseaastale tagasi vaatad?
Tagasivaatamise tähtsus seisneb järelduste tegemise võimaluses ja küllap on seda teinud paljud jalgpallihuvilised. Näiteks nurga alt, et miks ei toiminud Magnus Pehrssoni ja Eesti koondise koostöö viimasel aastal sugugi, aga Malmö FF – tänane Skandinaavia klubijalgpalli lipulaev – palkas mehe peatreeneriks.
Koondiseaastale vaatan täna tagasi kahes osas – Magnuse ja Martini perioodile – ja mõistagi on nad omavahel seotud.
Aasta alguse mängud Rootsi, Norra ja Serbiaga olid jätkuks Magnuse esimesele kahele, pigem edukale aastale meie koondise tüüri juures, kusjuures Norra ja Serbiaga mängud hakkasid andma aimu probleemidest ründefaasis. Balti turniir tõi selle häda teravamalt esile ja EM-i eelne mäng Portugaliga andis tõsisema ohusignaali, mis võimendus septembri alguses mängudes Malta ja Bosniaga.
Martin Reim tõi tasakaalunihke, aga tagantjärele hinnates liiga optimistliku, ent seda ei saa tema tiimile pahaks panna ja tuleb uskuda, et kooliraha läheb asja ette.
Kariibi mere turnee eesmärk oli tuleviku koondislastele koondiseõhu nuusutada andmine.
Millised on järeldused? Järgmise sammu astumiseks vajame kaitsvates tähendustes arengut, mis võimaldaks meil mängida üha tugevamate vastastega palli valdavalt ilma, et sellega kaasneks katastroofi.
Kui Martin Reim koondise peatreeneriks sai, oli juttu ka sellest, et kõne all oli esialgu aasta lõpuni lepingu sõlmimine, kuid treeneritetiim sai ikkagi kontrahtid valiktsükli lõpuni. Kas täna saab öelda, et jalgpalliliidu juhatus tegi sügisel õige otsuse? Oled sa vutiliidu presidendina rahul sellega, mida Reim on mõne kuu jooksul teinud?
Martin ja tema tiim sai meeskonna tema konkreetses seisus ja probleemidega ja ütleksin, et osadele küsimustele on juba vastused leitud, osadele aga tuleb need veel leida. Periood on põhjalike järelduste tegemiseks liiga lühike ja praegu saan kinnitada, et me oleme rahul pühendumisega, millega treenerid oma tööd teevad. Otsus oli õige, sest pidime muudatuse tegema ja ainuvõimalik tee oli jätkata eestlasest juhendajaga. Võimalus töötada nn. kohusetäitjana aasta lõpuni sai pakutud Martini jaoks välja alternatiivina juhuks, kui ta ühel või teisel põhjusel oleks soovinud prooviperioodi, aga oli hea, et mees võttis kohe pikema vastutuse.
Martin Reimist vabaks jäänud U-21 ja U-23 koondiste juhendamise võttis aasta lõpuni peatreeneri kohusetäitjana üle Urmas Kirs. Kuidas uuel aastal edasi minnakse?
Jalgpalliliidu tehnilisel osakonnal on olemas plaan, kuidas edasi minna ja sellest räägime jaanuaris. U-19 koondise uued treenerid tuli välja öelda, sest koondis koguneb aasta esimestel päevadel. Teiste U-koondiste juhendajad teeme avalikuks siis, kui kogu pilt koos. Asi on praegu U-15 koondise treenerite taga – tegemist on 2003 sündinud poistega, kes 2020. aastal hakkavad mängima kodusel EM-finaalturniiril ja kuna loome selle jaoks erikontseptsiooni, siis peab see läbima ka noortekomisjoni, mis koguneb 9. jaanuaril, peale mida saab tehniline osakond asjaga edasi minna. Erikontseptsiooni üks tähendusi on suurema hulga mängijate kaasamine, mis tähendab automaatselt ka suuremat hulka või isegi kaks korda rohkem treenereid selle koondise jaoks.
Lahtine on veel ka U-17 koondise treeneripersonal. U-19 koondis juba sai uued treenerid Lars Hopi ja Joel Lindpere näol. Muutused tunduvad loogilised, kui arvestada, et algavad uued valiktsüklid. Samas oli 2016. aasta ka noortekoondiste tulemuste kontekstis ikkagi väga raske. Mänguliselt võis kohati leida arenguid, aga kaks võitu nelja vanuseklassi kõikide matšide peale tundub ka Eesti jaoks vähe. Mis meil valesti on läinud ja kuidas seda parandada?
Meie rõhud on seni olnud mujal, oleme pigem tegelenud kvantiteedi kui kvaliteediga, pikemate sammude astumiseks ei ole meil lihtsalt olnud vajalikke eeldusi. Rõhu üleviimine kvaliteedile on olnud jalgpalliliidus teemaks terve 2016. aasta ja seda erinevates valdkondades, millest üks on ka noortetöö ja noortekoondised.
Nii käivitub kohe uue aasta alguses juba eespool mainitud 2020. aasta U-17 EM-finaalturniiriks valmistuva 2003. aastal sündinud noormeeste koondise eriprojekt, kuhu plaanitakse kaasata ca 60 selle sünniaasta parimat noort ja 1. septembrist 2018 regionaalsete akadeemiate pilootprojekt, mis on selgelt kvaliteedile orienteeritud tegevused. Pilootprojektile järgneb regionaalsete akadeemiate käivitamine, ilmselt saab see toimuma 1. septembrist 2019 või 2020.
U-17 koondise personal on tänaseks paigas, aga ta oli tõesti üks viimaseid, mis paika sai.
Premium liiga pakkus möödunud hooajal väga palju nauditavaid kohtumisi nii mängupildi kui ka tulemuste osas. Põnevus meistritiitli osas säilis ju lausa viimase vooru viimaste hetkedeni. Ka eurosarjades näidatud mäng, mõne erandiga, oli vähemalt isiklikult mu enda jaoks väga positiivne. Kas Eesti kõrgliiga aasta ja tippklubide arenguga võib rahule jääda?
Pigem jah, aga seda ainult siis, kui vaadata eeldusi, milles asume. Et astuda siit samm edasi, peab jalgpalliliit panema jõulisemalt klubide arengule õla alla ja seda oleme viimaste otsustega ka teinud. Kui täpsemalt arutleda, siis oleme pigem rahul klubide esindusmeeskondade sportliku arenguga ja pigem vähem rahul klubide organisatsioonilise poole arengu ja noortetööga ja sinna suuname ka oma toe. Liiga on arenenud mänguliselt õiges suunas, aga ka siin ei ole klubidel jätkunud energiat platsivälisele ja seetõttu alustab jalgpalliliit hooajast 2017 Premium liiga tsentraalset turundust, mille kontseptsiooni koostamine täie hooga käib.
Uuest hooajast väheneb Premium liigas lubatud välismängijate arv viielt neljale. KTM-ide mängitamise nõue veel ei karmistu, kuid 2018. aastal peavad mängu alustama juba kaks KTM-i. Tean, et värskelt toimunud jalgpalliliidu juhatuse koosolekul sai KTM reegel uue näo. Millise täpsemalt ja miks?
Nagu korduvalt rõhutatud, ei ole KTM reegel loodud mitte selleks, et mõjutada tänast päeva, vaid selleks, et näidata suunda tulevikku. Kuna Eesti Jalgpalli Liidu kaudu on finantseeritud tippklubide noortetööd märkimisväärselt ja need summad kasvavad lähiaastatel veelgi, siis peab see andma ka tulemuse, muidu on kõnealune raha lihtsalt maha visatud. KTM reegel peab tekitama klubil vajaduse seada oma noortetöö kvaliteet eraldi prioriteediks. Kuna reegel käivitati hiljuti, siis vajab ta käivitumisfaasis korrigeerimist.
29. detsembril toimunud liidu juhatuse koosolekul muutsime KTM reeglit selliselt, et nüüd peab KTM staatuse saamiseks olema noormängija klubis senise nelja hooaja asemel vähemalt kolm hooaega ja KTM arvestuse vanusepiiri tõstsime 21. eluaastalt 23. eluaastani. Põhjusteks oli vajadus võtta klubivahetuse surve 17-aastastelt mängijatelt ja teise nn. KTM-võimaluse andmine mängijatele, kes seda tegid, kuid esimesel katsel ebaõnnestusid. Peame jälgima hoolsalt, et nii KTM staatusega kui seda mitteomavad täiskasvanute klassi jõudvad mängijad omaksid võrdseid võimalusi edasises arengus ja seda oleme teinud ka noormängijate täiskasvanute jalgpalli nn. sisenemistoetuse süsteemi loomisel, mille kaudu hakatakse projekti täismahus käivitumisel finantseerima aastas 200+ Premium liiga ja Esiliigade noormängijat.
Lõpetuseks ka veidi Eesti Jalgpalli Liidust kui organisatsioonist. Eesti sai möödunud aastal kahe väga olulise sündmuse korraldusõigused - 2018. aasta UEFA superkarika ja 2020. aasta U-17 EM-finaalturniiri. Kas neid võib pidada EJL-i ajaloo seni suurimateks töövõituteks?
Mingi nurga alt jah, aga see on ikkagi ainult asja üks külg, mis kirjeldab organisatsiooni rahvusvahelist positsiooni ja korralduslikku võimekust. Sportliku poole võimekuse hindajaks saame pidada 2011. aastal play-off'i jõudmist, aga meie eesmärgiks on stabiilselt eduka tippjalgpallini jõudmine, mille esimesteks signaalideks on mängijate jõudmine tippliigadesse ja klubide edukuse kasv euroareenil. See on meie riigi ja rahva väiksust arvestades suur väljakutse, aga vähima nimel ei oleks mõtet päevast päeva ja aastast aastasse vaeva näha.
Millised on EJL-i uue aasta suurimad väljakutsed ja eesmärgid?
A. Le Coq Arena valmisehitamine ja Sportland Arena ehitusega alustamine; Premium liiga turunduskontseptsiooni elluviimine; 2020. aasta EM-finaalturniiril mängiva U-17 koondise ettevalmistusprogrammi käivitamine ja regionaalsete akadeemiate kontseptsiooni väljatöötamine; A-koondise tulemustes stabiilsuse saavutamine; treenerite koolituses kvalitatiivselt uue sammu astumine; lühiajaliste ja pikaajaliste eesmärkide ühitamine olukorras, kus paljudes valdkondades tahame astuda selge sammu just kvaliteedi suunas, mis tähendab senisest rohkem tähelepanu tänasele päevale.
Mida Sa isiklikult loodad jalgpalliaastalt 2017?
Koondise stabiilsust ja klubide euroedu; Ragnar Klavani püsimist Liverpooli põhikoosseisus, võitlust Premier League'i tiitli eest ja pääsemist Meistrite liigasse; Konstantin Vassiljevilt ja Karol Metsalt sammu edasi.
