Menüü
TV
Veebisait

Suur lugu Palmaru karjäärist | 11 meistritiitlist emotsionaalseim oli esimene (0)

Foto: Liisi Troska / jalgpall.ee

11 Eesti meistritiitlit, kuus Eesti karikavõitu, üheksa Balti turniiri võitu ja 107 A-koondise mängu kirja saanud poolkaitsja Kaire Palmaru meenutas Soccernet.ee-le oma karjääri, mille ta tänavu kevadel lõpetada otsustas.

35-aastase Palmaru jutust selgus muuhulgas, millal ta hakkas esmakordselt mõtlema oma märkimisväärsest koondisemängude arvust, mida ja kellele ta hüüdis pärast pikaaegse koduklubi Pärnu JK vastu löödud 3:3 viigiväravat ning mida üks kohtunik Norra liigas tal teha keelas.

Noorteliigad jäid mängimata

Palmaru esimene koduklubi oli Pärnu JK Vapper, debüüdi Eesti kõrgliigas tegi ta Tormi Raidi juhendatud võistkonnas juba 14-aastaselt.

"Ma ei ole kunagi saanud mängida tüdrukute liigat, sest olen alati olnud üks aasta liiga vana. Käisime tüdrukutega Soomes turniiridel, Eestis mängisime poiste vastu. Minu esimene meistrivõistlustel osalemine oligi naiste meistriliigas," märkis Palmaru.

Vapperiga (aastast 2001 kandis võistkond sponsori järgi nime Pärnu Bussipark) sai ta kõrgliigas neljandaid ja viiendaid kohti. Hooajaks 2002 kutsuti ta Jüri Saare juhendatud Pärnu JK naiskonda, kes iga-aastaselt medaleid võitis.

Palmaru sõnas, et kui ta Pärnu JK-sse läks, olid võistkonnal keerulised ajad. "Alguses olid teised minust vanemad ja mul oli väga palju õppida. Ka Pärnu Jalgpalliklubi naiskonnal ei olnud lihtne – Annika Tammela oli just lahkunud (suri jalgrattaõnnetuses – toim.) ja Nastja [Morkovkinal] oli rangluu murd."

Oma esimesel hooajal PJK koosseisus sai Palmaru hõbemedali, aga juba teisel hooajal (2003) esimese meistritiitli. Troonilt tõugati Tallinna TKSK Visa, kes oli noppinud kuus tiitlit järjest. Hooaeg 2003 algas Pärnu jaoks tegelikult täbaralt, sest avavooru 25:0 võit Kehtna üle tühistati, kuna mängija Andra Karpin oli registreerimata unustatud. Ülitähtis kohtumine oli Pärnul eelviimases voorus võõrsil TKSK Visaga ja see matš on Palmarule eriliselt meelde jäänud.

"Mäletan, et mängisime nendega Maardus ja meil oli vaja viiki. Olime kaotusseisus ja suutsime mängu lõpus (87. ja 90. minuti väravatest – toim.) 2:2 viigistada. See meistritiitel andis tervele võistkonnale väga suure positiivse emotsiooni. Tundsime, et oleme midagi korda saatnud," meenutas poolkaitsja.

Jalgpalligalal 2016 sai Palmaru EJL-i presidendilt Aivar Pohlakult saja koondisemängu eest väljateenitud mütsi. Foto: Brit Maria Tael

Kokkuvõttes veetis Palmaru Pärnu JK-s 16 hooaega. Nendest tervelt 11 lõppesid meistritiitliga, neli hõbe- ja üks pronksmedaliga. "Kuna neid tiitleid on nii palju olnud ja mingil hetkel tulin Pärnu naiskonnaga kuus aastat järjest meistriks, siis paratamatult ei pakkunud uuesti tiitlikaitsmine enam nii ehedat emotsiooni, kui oli alguses. Mitte et meistriks tulemine ei oleks väga suur saavutus ja kõva töö vili, aga emotsioonid on nendel momentidel erinevad," tunnistas Palmaru.

Mängud Wolfsburgiga andsid suurepärase kogemuse

Kontrastiks kodusele liigale oli PJK-l eurosarjades väga keeruline. Enne 2013. aastat olid pärnulannad valiksarjas võitnud ainult ühe mängu ja kaotanud kõik ülejäänud 17, aga 2013. aastal sepistasid nad positiivse üllatuse, teenides kolmest kohtumisest seitse punkti ja jõudes ühena kahest parimast teise koha omanikust valikgrupist edasi.

Soomes peetud miniturniiril sai Pärnu esmalt 3:1 jagu Thessaloniki PAOK-ist (Kreeka), viigistas siis kohaliku Vantaa PK-35-ga 0:0 ning alistas lõpetuseks Biljanini Izvori (Makedoonia) 3:1. Palmaru kuulus kõigis kolmes kohtumises põhikoosseisu.

"Olid väga rasked mängud, aga me kõik pingutasime lõpuvileni. Viimases mängus olid jalad pehmed, mängijad olid väsinud ning tegid selliseid sööduvigu ja eksimusi, mida tavaliselt ei tee, aga pidasime vastu," kommenteeris Palmaru.

Eesti klubivõistkond pääses valiksõelast läbi esmakordselt. Euroopa 32 tugevaima naiskonna hulka jõudnud Pärnule loositi kohe vastu tiitlikaitsja ja hilisem tšempion Wolfsburg. PJK kodumängu A. Le Coq Arenal vaatas üle tuhande pealtvaataja, mõlemast matšist tegi otseülekande Eurosport. Kodus kaotas Pärnu Wolfsburgile 0:14 ja võõrsil 0:13, mõlemas Meistrite liiga 1/16-finaalkohtumises mängis Palmaru kõik 90 minutit.

"Mõned mängijad kindlasti pabistasid, tehti palju lihtsaid tavatuid vigu. Ühest küljest olid skoorid suured, aga teisalt saime erakordse kogemuse madistada kaks korda Euroopa täieliku tipuga. Wolfsburgis mängisid näiteks Nadine Kessler, kes on hetkel UEFA naistejalgpalli juht, Alexandra Popp ja Lena Gössling. Selline võimalus avaneb Eestis vähestel," rõhutas Palmaru.

Tallinnas elades käis ka Flora trennis

Samal ajal kui Palmaru PJK-ga Eesti meistritiitleid võitis, õppis ta ka edukalt Tallinna Tehnikaülikoolis, kus lõpetas materjalitehnoloogia magistratuuri cum laude.

Palmaru 2017. aastal pärast Pärnu JK võidukat karikafinaali. Foto: Brit Maria Tael

"Kogu elu on jalgpall olnud minu elustiil ja kõiki teisi asju olen sellega kombineerinud, ülikooli samamoodi. Tuleb oma aega planeerida ja õppejõududega läbi rääkida, et teha mingid asjad kas ette või tagantjärele. Ma tegin lihtsalt oma asjad ära ja käisin kohal," jäi Palmaru ülikoolist rääkides tagasihoidlikuks.

"Mulle tuli meelde, et Tallinnas ülikooli ajal käisin ka mõnes Flora trennis," lisas ta ja muigas selliselt, nagu oleks selle lausega mingi sigaduse üles tunnistanud. "Sel ajal oli kokkulepe Florat juhendanud Allan Soometsaga, et paar Tallinnas elavat mängijat saavad nädala sees Flora juures trennis käia. Aga mingil hetkel oli meid juba nii palju Tallinnasse kolinud, et meil tekkis pealinnas eraldi treenimisvõimalus ja Jüri käis ka Tallinnas trenne andmas."

Töötas Norras automüügifirmas

Hooaja 2016 veetis Palmaru välismaal, Norra esiliigaklubis FL Fart. Keskväljanaise sõnul tal varasemas karjääris välismaale siirdumise võimalust ei tekkinudki. "Naiste jalgpallis käib asi kuidagi tutvuste kaudu. Ma ei tea, et Eestis oleks mõnda agenti, kes tegeleks naisjalgpalluritega," selgitas ta.

Norra esiliigas sai Fart 12 naiskonna seas 9. koha. Palmaru osales seal 19 mängus (neist 11 põhikoosseisus) ja lõi kaks väravat.

"Liiga tase oli seal kõrgem nii tempo kui ka jõulisuse poolest. Liiga oli väga ühtlane – erinevalt Eestist polnud ühelegi mängule minnes teada, kes võidab. Võitis see, kellel oli parem päev. Jäin kogemusega kindlasti rahule, mul oli seal aega ka ise individuaalselt rohkem trenni teha," muljetas 11-kordne Eesti meister.

Palmaru kinnitas, et ta polnud Norras siiski profijalgpallur: "Ma töötasin osalise ajaga esmaspäevast reedeni automüügifirmas. Tegin seal igasuguseid abitöid: käisin autojuhina mõnest esindusest autosid ära toomas, puhastasin ja pesin neid, aitasin firmas asju tuua-viia."

Miks piirdus ta Norras ühe aastaga? "Alguses oli jutt, et nad tahaksid, et ma tulen tagasi, aga hiljem jäi see asi kuidagi soiku," vastas ta.

Suvalisest olukorrast tõsine põlvetrauma

Palmaru naasis Pärnu JK-sse ja alustas hooaega 2017 ülisäravalt, juba nelja meistriliiga mänguga oli tal kirjas 12 tabamust. Juulis lõi ta oma liigahooaja 25. värava, kuid sai juuli lõpus Tallinna Flora vastu mängides tõsise põlvevigastuse.

Foto: Liisi Troska / jalgpall.ee

"Aasta algas tõesti hästi. Mul on väga kahju, et see jäi poolikuks," nentis Palmaru. Olukorda, milles ta trauma sai, kommenteeris ta järgmiselt: "See oli täiesti suvaline moment, vastasega sellel jalal kontakti ei olnud. Pall oli minu vasaku jala ja vastase vahel, kui paremast jalast käis mingi jõnks läbi.

Kuna mängisime Pärnu Rannastaadionil Floraga ja käis alles esimene poolaeg, siis tahtsin väga mängu tagasi minna. Väljaku ääres füsio testis mind ja seejärel läksingi mängu tagasi. Joostes oli okei, aga mingites momentides ei saanud ma üle ühe õla keerata, sest jalg kadus alt ära. Siis Jüri vahetas mu välja."

22. augustil käis Palmaru korraks isegi kodusel Meistrite liiga valikturniiril platsil, kui sekkus Liege'i Standardi vastu vahetusest 90+4. minutil, aga seejärel jäi ta kuni järgmise aasta juunini väljakutelt eemale.

"See oli esimene kord, kui Pärnu sai Meistrite liiga mänge korraldada. Tookord, kui me Wolfsburgiga kohtusime, toimus ju mäng A. Le Coq Arenal, kuna Pärnus polnud nõutud tingimustele vastavat staadionit. Oli väga suur tahe mängida ja esialgu ei saanud täpselt aru, mis selle põlvega oli, pakuti mingi teine diagnoos. Üheks minutiks tõesti platsile sain, aga siis tuli MRT uuringul välja, et põlvel on rebend, mis tähendab, et mängud on mõneks ajaks mängitud," rääkis Palmaru.

Just see vigastus pani ta esmakordselt karjääri lõpetamisest mõtlema, samas sel moel ta ära lõpetada ei tahtnud.

Jüri Saare juubelil PJK vastu 3:3 viigivärav

Pärast 2018. aasta hooaega lahkus Palmaru klubist, kus oli veetnud 16 aastat, ja siirdus Saku Sportingusse. Ülemineku põhjustest rääkides jäi ta kidakeelseks.

"Ma kolisin sügisel 2018 Tallinnasse ja siis otsustasin, et lähen Sakku mängima," ütles ta. Lausele, et ka Pärnu võistkond paiknes osaliselt Tallinnas, vastas Palmaru: "Ma tundsin lihtsalt, et on aeg teha muutus. Saku on noor ambitsioonikas võistkond."

Palmaru Saku Sportingu eest mängimas. Foto: Imre Pühvel

Septembris 2019 andis Palmaru oma pikaaegsele koduklubile valusa hoobi – Saku tuli võõrsil Pärnu vastu 0:3 kaotusseisust välja ja teenis 3:3 viigi, viigivärava lõi just Palmaru. Selle punktikaotusega muutusid Pärnu tiitlilootused õhkõrnaks, sest kui varem oli PJK-l veel võimalus puhtalt omavaheliste mängude võitudega Flora kinni püüda, siis hiljem tuli loota, et Flora tavapäratult ka kellegi teise vastu libastub.

"Mäletan küll väravat. Olin palliga keskväljal, tegin petteliigutuse, Kristina Bannikova tegi sammu teisele poole ja kasutasin võimalust lüüa. Esialgu vaatasin, et pall läks posti, aga siis põrkas ikkagi postist väravasse. Kuna Jüri Saarel oli sel päeval [65. aasta] juubel ja mina tüdrukute U15 koondise Balti turniiri tõttu tema juubeliüritusel käia ei saanud, tal oli olnud väike haigus ja ta oli isiklikult seda mängu vaatamas, siis pühendasin selle värava temale. Hüüdsin talle tribüünile: "Palju õnne!"" meenutas Palmaru.

Saku tegi mullu meistriliigas oma debüüthooaja ja saavutas Palmaru abiga neljanda koha. "Enda hooajaga ma rahule ei jäänud. Võistkondlikus plaanis oli pronksmedal minu isikliku arvamuse järgi realistlik, see jäi meil paari mängu taha. Neljas koht on debüüthooaja kohta siiski väga tugev tulemus," võttis poolkaitsja aasta kokku.

Sõber käskis sada koondisemängu täis saada

2013. aasta oktoobris sai Palmaru Eesti rekordinternatsionaaliks, kui pidas naiste A-koondises oma 75. mängu, ja 2016. aasta juunis täitus tal esimese Eesti naisena sada mängu. Rekordinternatsionaal oli ta kuni 2019. aasta sügiseni, mil Katrin Loo temast möödus.

"Kui 75 mängu sai mängitud, siis ütles mulle üks sõber, et enne saja mängu täitumist sa ei tohi jalgpalli mängimist ära lõpetada. See oli esimene kord, kui keegi pani mind üldse sellest numbrist mõtlema. Tegelikult see ei oma nii suurt tähtsust. Aga mõned kolleegid on ikka nalja visanud, et "tere, rekordinternatsionaal". Ühel klassikokkutulekul üks klassivend ka tervitas mind sedasi," avaldas Palmaru.

Palmaru sajandaks koondisemänguks oli EM-valikmäng Bosnia ja Hertsegoviina vastu. Matši eel anti talle üle särk numbriga 100. Foto: Imre Pühvel

Koondisega võitis ta üheksa Balti turniiri. Valiktsüklitest oli koondise jaoks edukaim 2011. aasta MM-i kvalifikatsiooniturniir, kus Eesti sai kirja võidu nii Horvaatia, Põhja-Iirimaa kui ka Serbia üle. Kokkuvõttes teenis Eesti kuueliikmelises valikgrupis neljanda koha. Palmaru kõmmutas kaugelt latipõrkega värava nii Põhja-Iirimaale kui ka Horvaatiale.

Palmaru selgitas varasemast edukamaid valikmänge inglasest peatreeneri Keith Boanase ja tema abilise Peter McGoverni tulekuga. "Kui Keith ja Pete tulid, siis olid meil alguses kaks korda nädalas – esmaspäeviti ja kolmapäeviti – Tallinnas koondisetrennid. Hästi palju vaeva nähti mängijate füüsilise vormi parandamisega, mis mängis minu arvates selles edukas perioodis väga suurt osa. Välismaa treeneritega tuli juurde ka uusi teadmisi, näiteks toitumise ja muude väikeste asjade kohta."

Kui koondise peatreeneriks oli Indrek Zelinski (2016-2017), siis Palmaru kordagi koondises mängida ei saanud. Küsimusele, kas Zelinski selline otsus ei tundunud toonasele rekordinternatsionaalile, kes klubihooaega 2017 väga hästi alustas, ebaõiglane, vastas Palmaru: "See on iga treeneri enda valik, siin pole mõtet mingit arvamust avaldada."

Praeguse peatreeneri Jarmo Matikaineni (alates 2018) ajal tuli talle juurde kolm koondisemängu.

Peapallide vältimiseks mängis õlaga

Kuigi Palmaru lõi karjääri jooksul kauglöökidest palju ilusaid väravaid, ei keskendunud ta enda sõnul eraldi selle elemendi harjutamisele. "Pealelöökide tegemine oli Pärnu trennides lihtsalt üks trenni osa."

Huvitaval kombel vältis Palmaru võimalusel peamängu ja suunas palli hoopis õlaga.

"Ma jah pigem mängin õlaga. Nendes olukordades, kus on väga vaja olnud, olen ma võtnud peaga. Aga kui õlaga mängides on pall kohale jõudnud, siis miks mitte mängida õlaga," põhjendas 107-kordne internatsionaal.

"Huvitav, et just nüüd, kui ma mängimise ära lõpetasin, tehti lõpuks jalgpallireeglite uuendustes ja täiendustes see asi väga selgeks, et kust lõpeb käsi ja algab õlg. Nüüd on see pildi peal ära defineeritud. Norras tuli isegi üks kohtunik mulle mängu ajal ütlema, et ära rohkem õlaga võta."

Otsus lõpetada

Aastast 2018 töötab Palmaru Eesti Jalgpalli Liidus tüdrukute U14 piirkondlike treeningute projektijuhina. Varem oli ta ikka töö ja jalgpalli ühildanud, aga tänavu mai lõpus teatas ta jalgpallurikarjääri lõpetamisest.

Foto: Imre Pühvel

"Ühelgi töötaval mängijal ei ole jalgpalli mängimine lihtne. Väga palju sõltub sellest, milline on tööandja, kui vastutulelik on ta sellele, et sa käid pidevalt ära, näiteks lahkud iga nädala kolmapäeval varem või viibid reedeti laagrites. Tahaksin siinkohal tänada oma endiseid tööandjaid, kes on võimaldanud mul töö kõrvalt jalgpalliga tegeleda. Ma arvan, et mul on tööandjatega vedanud," rääkis Palmaru.

"Ma tean, et osad mängijad käivad öövahetustes tööl või seisavad 12 tundi jalgade peal ja seejärel lähevad mängule. Need pole eksju ideaaltingimused, aga paraku Eesti naistel praegu amatöörjalgpallis nii on.

Hetkel on mul teist tüüpi töö, ma sõidan palju mööda Eestit ringi. Toon näiteid eelmisest aastast. Sõitsin näiteks roolis olles kaks tundi Jõhvi, andsin treeningu ja sõitsin kaks tundi tagasi, et jõuda koondise fitness-testile, jojo-testi jooksma. Küsiksin siinkohal, et mida see test sinu kohta sellistes tingimustes näitab? Kas see on sinu tõeline hetke seisukord või lihtsalt vastava päeva tulemus? Sõitsin näiteks Kuressaarde, andsin seal trenni ja sõitsin tagasi, kokku läks selle peale 12 tundi, seejärel läksin enda trenni. Iga inimene võib pärast tööpäeva lõppu ennast natuke liigutada, aga naiste meistriliigas ja koondises mängides on teatud tase, millest allapoole ei saa vormi lasta. Otsustasin hetkel lõpetada. Sooviksin tänada kõiki oma treenereid, füsiosid ja arste, kes on mind juhendanud ja aidanud."

Isegi Rahvaliiga võistkonda, kus edaspidi oma lõbuks mängida, Palmaru endale hetkel ei otsi. Saku Sporting on aga lubanud tal tahtmise korral võistkonna treeningutel edasi käia. Treenerina ta endale suuri sihte seadnud ei ole.

Tüdrukute piirkondlikke treeninguid koordineerides tunneb Palmaru heameelt, et erinevalt temast vanasti on praegustel noortel tütarlastel võimalik erinevates vanusegruppides omavahel mõõtu võtta: "Rõõm on tõdeda, et tüdrukuid, kes tahavad jalgpalli mängida, tuleb järjest juurde. Tahaksin loota, et ühel päeval jõuab ka meistriliiga poolprofessionaalsele tasemele, et mängijad saaksid enamiku oma ajast pühendada mängimisele."

Kaire Palmaru
Sünniaeg: 11.08.1984 (Pärnu)
Koduklubid: Pärnu JK Vapper (1998-2001), Pärnu JK (2002-2015 ja 2017-2018), FL Fart (2016), Saku Sporting (2019)
Saavutused: Eesti meister 2003, 2004, 2005, 2006, 2010, 2011, 2012, 2013, 2014, 2015, 2017; Eesti hõbe 2002, 2007, 2008, 2018; Eesti pronks 2009; Eesti karikavõitja 2010, 2011, 2012, 2014, 2015, 2017; Eesti superkarikavõitja 2011, 2012, 2013, 2014, 2015, 2017; Balti turniiri võitja 2003, 2004, 2005, 2006, 2009, 2010, 2012, 2013, 2014
Mänge/väravaid A-koondises: 107/10
Mänge/väravaid U19 koondises: 11/1
Väravaid Eesti kõrgliigas: 197

SEOTUD LOOD
Kommentaarid

Kommentaare ei ole.

Sisene
KARIKAMÄNG OTSEÜLEKANDES
OTSEPILT: Hiiumaa peab karikavõistlustel ajaloolise heitluse Keilaga  (juba viis väravat!)
ÜLEMINEKUID MEILT JA MUJALT
TASKUHÄÄLINGU VÄRSKE OSA
Pikk ette (ja ise järele) | Eesti klubidele langes sülle üle ootuste hea euroloos
PÕNEVAT
EUROOPASSE!
VÄLISMAA
PREMIUM LIIGA
SILM PEALE!
Kristjan Kask: mul pole piisavalt palju väravaid, pean endalt rohkem nõudma ja rohkem lööma
SOCCERNET TV
RISTNURK
 
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
Tallinna FC Flora
16
14
1
1
43:11
43
2.
Nõmme Kalju FC
16
10
2
4
31:10
32
3.
Paide Linnameeskond
16
10
0
6
36:20
30
4.
Tallinna FCI Levadia
16
8
4
4
38:24
28
5.
Viljandi JK Tulevik
16
8
0
8
22:28
24
6.
Tartu JK Tammeka
16
4
5
7
16:25
17
7.
JK Narva Trans
16
4
4
8
18:25
16
8.
FC Kuressaare
16
4
3
9
15:29
15
9.
Tallinna JK Legion
16
3
4
9
9:23
13
10.
JK Tallinna Kalev
16
2
3
11
8:41
9
VIIMASED PILDIGALERIID