Šveitsi väravavahtide boss Foletti: panin koolitusel Eesti treenerite ajud tööle! (2)

Šveitsi koondise väravavahtide treener Patrick Foletti. Foto: Brit Maria Tael

Mart Poom ja Patrick Foletti tunnevad teineteist juba 20 aastat, sest 2002 juhtus nii, et Derby County tõi šveitslase laenule, et paigata eestlase vigastusest tekkinud tühimikku. Nüüd on mõlemad mehed oma kodumaa rahvusmeeskonna väravavahtide treenerid ja Poom kutsus Foletti külla kogemusi jagama.

Nimelt viiakse Eestis esimest korda läbi väravavahtide treenerite UEFA B-taseme koolitus, mille üks mooduleid leidis aset eelmisel nädalal. Koolitusel osalevad Eesti 11 juhtivat väravavahtide treenerit (nt Aiko Orgla, Sergei Lepmets ja Kristjan Tamme) Tippväravavahtide poolest õnnistatud Šveitsi puurivahtide süsteemi üles ehitanud Foletti koolitus sisaldas nii teooriat kui ka praktikat.

"Koolitus oli lühike, aga väga intensiivne. Kõige tähtsam on jagada kogemusi ning arvamusi, mitte öelda, et see on õige ja see on vale. Tutvustasin Šveitsi vaateid väravavahtide treenimisele ja nägin, kuidas see pani Eesti treenerite ajud kohe tööle. See on minu jaoks kõige nauditavam osa igal koolitusel!

Nüüd klubidesse naastes peavad nad langetama otsuse, kas siin kuuldud idee oli hea, mida saab enda igapäevases töös kasutada või oli see paras bullshit, millest tasub käed puhtaks pesta. Seega koolituse kestus pole üldse nii tähtis kui võimalus jagada ideid, läheneda kõigele avatud mõttega," selgitas Foletti .

Selle kirjelduse põhjal sarnaneb väravavahtide treeneri töö vägagi väravavahtide omale, kus edu võtmeks pole mitte kindla plaani järgimine, vaid muutuvates olukordades õigete otsuste tegemine.
Ütlesin koolitusel osalejatele, et alati saab töötada kopeeri-ja-kleebi meetodil. Aga koopia on alati originaalist kehvem. Kõige tähtsam on ikkagi nuputada välja, kus ja mida on võimalik paremini teha enda reaalses töökeskkonnas. Šveits pole ju nagu Eesti ja samuti pole Eesti nagu Šveits. Igaüks peab ise leidma kõige õigema mooduse kvaliteedi tõstmiseks.

Šveits väravavahtide osakonna olukord on praegu, kui tagasihoidlikult väljenduda, väga hea. Teil on Yann Sommer, Marwin Hitz, Roman Bürki, lisaks veel Gregor Kobel, David von Ballmoos, Yvon Mvogo, Philipp Köhn, Jonas Omlin. Palju häid väravavahte.
(lõikab vahele) Liiga palju!

Nii palju, et teeb sinu töö – valida välja parim – keeruliseks, saan aru. Aga mis on nii kõrgetasemelise väravavahtide koolkonna saladus?
Põhjuseid on palju, aga peamisena toon välja Šveitsi jalgpalliliidu 12 aasta taguse otsuse pöörata väravavahtide treenerite harimisele eraldi tähelepanu. Panime toona üheskoos paika visiooni, kuidas soovime väravavahtidega meie riigis tööd teha. Šveits on väike, aga keeruline riik, sest meil on kolm riigikeelt ja kultuuri. Alguses oli saksa piirkonna väravavahtide koolitus ja stiil hoopis erinev itaalia või prantsuse piirkonna omast.

Meie visioon ütles, et Šveitsi taseme tõstmiseks peavad piirkonnad leidma ühise keele ja järgima samu ideid. Esimestel aastatel oli päris keeruline veenda väravavahtide treenereid oma seniseid põhimõtteid muutma, aga praegu julgen öelda, et iga Šveitsi väravavahtide treener, sõltumata piirkonnast või vanuseklassist, järgib oma töös samu põhimõtteid.

Ning selle klubides tehtava töö vilju saame lõigata rahvuskoondistes, sest kui väravavaht alustab väikeklubis, liigub sealt suuremasse klubisse ja jõuab lõpuks koondisesse, kogeb ta igal pool väravavahitöö kohta samu põhimõtteid. Seetõttu ongi meil praegu viis-kuus tippväravavahti.

Mart Poom, Patrick Foletti ja Andrus Lukjanov. Poom ja Lukjanov tegelevad Eestis väravavahtide treenerite koolitamisega. Foto: Brit Maria Tael

Aga Yann Sommer, Roman Bürki ja Marwin Hitz ladusid oma vundamendi ju juba enne, kui Šveits kirjeldatud programmiga 12 aastat tagasi alustas?
Osaliselt nõus. Marwin lahkus Šveitsist 19-20-aastasena ja omandas enamiku väravavahiharidusest Saksamaal (2013-16 oli ta FC Augsburgis Ragnar Klavani meeskonnakaaslane – O. J.), ent Bürki, Sommer, Mvogo ja Omlin omandasid põhitõed ikkagi Šveitsis. Tõsi, erandeid on. Näiteks Diego Benaglio lahkus Šveitsist juba 17-aastasena. Aga meie uuemad tipud on kõik praeguse süsteemi viljad.

Väravavahtide treener on jalgpallis ikkagi üpris uus amet, sest veel mõnikümmend aastat tagasi seda ei eksisteerinud. Ilmselt töötad väga huvitavas valdkonnas, sest see ju muutub ja uueneb pidevalt.
Jah, nii see on. Kui ma oma mängijakarjääri meenutan, siis kahes klubis mul väravavahtide treener oli, et kui Zürichi Grasshoppersiga Meistrite liigas mängisime, siis klubis seda ametimeest polnud. Nüüd on muidugi kõik hoopis teisiti ning peamiseks põhjuseks on, et väravavahtide mäng on tohutult muutunud.

Väravavahtide treeneri väljakutse aastal 2022 on järgmine: me oleme spetsialistid, sest tegeleme ainulaadse positsiooni jalgpalluritega, aga samas oleme osa laiemast treeneritetiimist, kus peame andma endast võimalikult tõhusa panuse, et kogu meie juhendatav kollektiiv, sealhulgas väravavahid, saaksid väga täpselt aru võistkonna põhimõtetest.

Väravavahid pole ju enam ainult tõrjemasinad, vaid peavad üha enam osalema võistkonna juhendamises ja mängu ülesehitamises.
Varem oli tõesti nii, et seisid joonel, tõrjusid vastase pealelöögid ja kui said hakkama, oli töö korralikult tehtud. Nüüd enam mitte. Väravavaht on minu meelest kõige täiuslikum jalgpallur, sest ta peab olema:

1) vaimselt raudkindel, 2) füüsiliselt väga tugev, 3) tehniliselt sama osav kui väljakumängija, et anda oma panus ründefaasi, 4) kiire, et katta kaitseliini taha jäävat maa-ala, mida veel 20 aastat tagasi väravavahtidelt üldse ei nõutud, 5) ka väga hea pealelöökide tõrjumisel, sest see töölõik pole mitte kuhugi kadunud.

Tippväravavaht peab suutma endas kõik need tahud ühendada. Minu hinnangul on väravavahi positsioon väljakul kõige keerulisem. Aga samas muidugi ka kõige nauditavam!

Väravavahtide ametiühingu liikmena kirjutan sellele kahe käega alla! Manuel Neuer muutis 2014. aastal Saksamaaga maailmameistriks tulles väravavahiametit, andes sellele hoopis uue näo ja mõõtme. Kas me näeme lähema 10-20 aasta jooksul väravavahiametis veel mõnda sama suurt muudatust?
See on huvitav küsimus. Arvan, et järgmise 10 aasta jooksul sarnast suurt murrangulist muudatust ei tule, vaid väravavahiameti areng jätkub nii, et me proovime positsiooni veelgi enam ülejäänud võistkonnaga integreerida. Praegu räägime enamasti väravavahtide sööduoskusest, mis on vajalik rünnakute ülesehitamisel.

Aga parandamisruumi ja avamata potentsiaali leidub ka kaitsefaasis. Koostöö kaitseliini ja väravavahi vahel võib oluliselt paraneda. Arvan, et just see on järgmine samm, millele väravavahtide ettevalmistamisel tähelepanu pöörama hakatakse.

Kas pead silmas eelkõige suhtlust väljakul?
Ka seda. Aga samuti ühiste põhimõtete juurutamist ja teineteisele selgitamist. Väravavaht peab väga täpselt teadma, mida ja miks tema ees asetsevad kaitsjad mingites olukordades teha soovivad. Milline tsoon on teatud olukorras prioriteet kaitsja jaoks ja kuidas peaks sellest lähtuvalt oma valikud langetama väravavaht? Peatreeneri täpse idee väravavahtideni viimise vallas on kõvasti parandamisruumi.

Väravavahtide treenerite UEFA B-taseme koolitusel osalevad Eesti treenerid. Foto: Brit Maria Tael

Oled alates 2011. aastast Šveitsi koondise väravavahtide treener. Mart Poom on viimastel aastatel Eestis mitmel puhul märkinud, et väravavahtide treenerite vastutusvaldkond ei piirdu enam ainult väravavahtidega, vaid püüeldakse üha sügavama koostöö suunas ülejäänud treenerite tiimiga. Kirjelda palun Šveitsi koondise näitel, millised on väravavahtide treeneri ülesanded?
Kõige olulisem on muidugi väravavahtide mänguks ettevalmistamine. Pean nendega suhtlema ja viima läbi treeningud. Aga ülesandeid on veel. Võistkonna treeningud valmistame ette üheskoos kõigi treeneritega. 10-15 aastat tagasi öeldi väravavahtide treenerile ainult: sul on 10 minutit oma asjade jaoks. Nüüd koostatakse plaan üheskoos ja vahetatakse ideid.

Mängu ajal ei tegele võistkonna juhendamisega ainult peatreener, vaid ka seal saan ma oma panuse anda. Vahel on väravavahtide treener vastutav standardolukordade eest. Kokkuvõttes on olukord 15 aasta tagusega kardinaalselt muutunud. Toona pidi väravavahtide treener jälgima ainult oma võistkonna puurivahti ja temaga tegelema.

Kas su töö üheks osaks on ka vastase väravavahi skautimine?
Muidugi. Tutvun enne mängu vastase väravavahiga. Aga samuti viin end detailideni kurssi vastase ründemänguga, sest seeläbi saan ju enda väravavahi jaoks väga kasulikku ja tähtsat informatsiooni, mille proovin omakorda "tõlkida" treeningutel tehtavatesse harjutustesse. Oma võistkonna ründajatele annan aga tõesti infot vastase väravavahi kohta. Millised on tema maneerid penaltite ja karistuslöökide puhul.

Marginaalid on tippjalgpallis muutunud väga väikeseks.
Absoluutses tipus määravad tulemuse tibatillukesed detailid.

Kujutan ette, et selle pisikese detaili ülesleidmisest saadav nauding on võimas?
Jah, muidugi. Aga ühtlasi tähendab see kõik, et jalgpallitreeneri töö ei lõpe mitte kunagi, vaid alati tuleb nuputada ja proovida leida mingi nüanss, mida võistkonna hüvanguks rakendada.

Šveits jalgpall on need nüansid ja detailid suutnud üles leida. Juba pikemat aega järjest, sest alates 2004. aastast on Šveits kõrvale jäänud vaid ühest finaalturniirist – EM 2012 – ning jõudnud mitmel puhul alagrupist edasi. Mullusel EM-il alistasite 1/8-finaalis Prantsusmaa. Mida te õigesti teete?
Tulemuste taga on hoolikalt ja õigesti rajatud struktuur. Ma ei ole üksnes Šveitsi A-koondise väravavahtide treener, vaid vastutan ka väravavahtide treenerite koolituse ja ka klubides noorte väravavahtidega tehtava töö kvaliteedikontrolli eest. See kolmnurk loob eelduse arenguks.

Kui väravavahtide treener tuleb koolitusele, räägin ma talle: sein on valge. Ta läheb oma klubisse ja räägib seal väravavahtidele: sein on valge. Kui tal tekivad mingid kõhklused või kahtlused, siis pöördub ta minu kui oma mentori poole ja ma selgitan talle veelkord ja üksikasjalikult, et sein on valge ja miks ta valge on. Nii saavad ka selle klubi noored väravavahid aru, et sein on valge. Kui ta on väga hea noor väravavaht, jõuab ta noortekoondistesse, kus tuleb välja, et sein ongi valge.

Me juurutame üle Šveitsi samu põhimõtteid ja see on kaasa toonud selge kvaliteedihüppe. Šveitsil on praegu mitmeid häid väravavahte, sest meie väravavahtide treenerid on väga hästi koolitatud.

Patrick Foletti ja Šveitsi koondise esiväravavaht Yann Sommer. Foto: Scanpix / Georgios Kefalas / Keystone via AP

Šveits edestas MM-valikgrupis Itaaliat ja jõudis tänavusele MM-ile, mis on teie jaoks viies järjestikune finaalturniir. MM-ini on veel pool aastat aega, aga kujutan ette, et see käib sul ikkagi iga päev mõtetest läbi.
Enne seda ootab meil kõva väljakutse Rahvuste liigas, kus kohtume Hispaania, Portugali ja Tšehhiga. Need mängud on MM-iks hiilgav ettevalmistus ja on väga tähtis, et säilitaksime enda koha A-divisjonis, kuna tahame samasuguseid kõrgetasemelisi kohtumisi ka 2024. aasta sügisel

Aga muidugi on Katari MM mul kogu aeg mõtetes. Nuputan ideid, mida seal kasutada. Vaikselt piilun juba meie alagrupivastaseid (Šveits kuulub G-alagruppi Brasiilia, Serbia ja Kameruniga – O. J.). Ma ei tohi lubada endale viga, et mõtleksin ainult MM-ile, kui meid ootavad ees Rahvuste liiga mängud. Aga ma poleks aus, kui ütleksin, et ma sellele üldse ei mõtle. Muidugi mõtlen. MM on jalgpalli ülim võistlus. Selle kogemine mängija või treenerina on võrratu.

Minu jaoks on see 2014. ja 2018. aasta MM-ide järel kolmas ja ootan seda innuga, sest tingimused on hoopis teistsugused. Brasiilia ja Venemaa olid suured riigid, mida mööda võistlused ja võistkonnad laiali laotati. Aga Kataris on kõik pisikeses riigis koos. Pole pikki lende, vaid intensiivne atmosfäär. 

Kommentaarid

vigastus   •  
lahe
IUdutuli   •  
Kärsahais võis vänge olla.

Sisene
Enne kommentaari avaldamist tutvu Soccernet.ee kommentaaride hea tavaga.
VARSSAVI OOTAB!
Slovakkia-sammuga hinnalisi minuteid kogunud Jürgens: vajasin neid, et koondises jälle viie minutiga krampi ei saaks
VÄRSKED VUTIJUTUD
KOONDISEMÄNGU EEL
LIIGA OTSIB MEISTRIT
Kaheksa paremat, kes on kukutanud parimaid: Ajaxi ja Benfica esiareenidel lüüakse tuled eriliselt põlema
KOONDISE KESKVÄLJAMEHED
VARSSAVI EEL
Eesti koondist tabas suure mängu eel tagasilöök: üks mees jääb esialgu lennukilt maha
VARSSAVI EEL
Sõelmäng | Väravakuningas Henri Anier: pole olemas võimsamat emotsiooni, kui Eesti eest löödud värav
Eesti koosseis Poola vastu: Klavan, Mets ja Vassiljev olemas, kutse sai ka Laur
OTSUSED
Videokohtunik | Kes kelle kukutas ja kelle jalale ikkagi astuti?
PIKEMAT LUGEMIST
VARSSAVI OOTAB
Eesti, pane valmis! Poola koondise koosseis kubiseb suurtest nimedest
RISTNURK
 
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
Tallinna FCI Levadia
3
3
0
0
14:0
9
2.
Paide Linnameeskond
3
3
0
0
8:2
9
3.
Nõmme Kalju FC
3
2
1
0
9:0
7
4.
Tartu JK Tammeka
3
2
1
0
7:1
7
5.
Tallinna FC Flora
3
1
1
1
5:4
4
6.
Pärnu JK Vaprus
3
1
0
2
3:6
3
7.
JK Tallinna Kalev
3
0
2
1
3:5
2
8.
FC Nõmme United
3
0
1
2
1:5
1
9.
FC Kuressaare
3
0
0
3
2:15
0
10.
JK Narva Trans
3
0
0
3
0:14
0
SOCCERNET TV
VIIMASED PILDIGALERIID