Neli hooaega järjest Premium liigas pallinud Mihhail Slaštšjov on olnud stabiilse jalgpalluri musternäidis. Võimalikust 136 kohtumisest sai ta kirja koguni 124. Pärast kolme hooaega Tartu Tammekas otsustas ta aga klubist lahkuda ja midagi muud otsida. Nüüd vaatamegi Slaštšjoviga tema Eestis veedetud hooaegadele tagasi.

Oma esimese hooaja veetis Peterburis sündinud paremkaitsja Sillamäel, kus sai enda sõnul mängida kõiki positsioone peale väravavahi ja tipuründaja. Slaštšjovi esimene hooaeg Premium liigas kattus Sillamäe Kalevi viimasega. Kuigi väljakul võideldi endale välja kaheksas koht, siis langetati klubi rahaliste raskuste tõttu tabelis viimasele kohale. Vaatamata finantsprobleemidele mäletab Slaštšjov Sillamäe aega ainult heade sõnadega.   

Sillamäele jõudis toona veel 19-aastane mängumees tänu Vladimir Kazantšonokile, kes teda klubi presidendile Aleksandr Starodubtsevile soovitas. Sel ajal mängis Tammekas hüüdnime Slash kandnud mees Peterburi Zeniti U21 võistkonnas, kus soovitud läbilööki ei tulnud. 

"2016. aasta septembris läksin Sillamäele testimisele, mulle meeldis seal ja president kutsus mind detsembris tagasi. Uuesti saabusin Sillamäele 2. detsembril ehk kaks nädalat enne Aastalõputurniiri. Treenisin, mängisin turniiril ja läksin uueks aastaks taas koju. Kohe jaanuari alguses helistas Starodubtsev ja kutsus mind uuesti Sillamäele. Mängisin paar kohtumist taliturniiril ja siis pakuti juba lepingut," meenutas Slaštšjov.

"Kuigi meil polnud kõige paremad tulemused, klubil oli majanduslikult raske seis ja platsi kõrval oli veel probleeme, siis oli see minu jaoks väga positiivne aeg. Klubi juhtkond, treenerid ja mängijad võtsid mind soojalt vastu. Olin alati algkoosseisus ja enne Sillamäele saabumist polnud ma pool aastat mänginud. Ma ei kaeba millegi üle. See oli minu jaoks täiskasvanute klassis esimene hooaeg - ma suutsin korralikult esineda ja tegin seda mitmel positsioonil. Kahjuks oli meil nii palju probleeme, et sel hooajal ei mänginud ma ainult ründaja ja väravavahina. Aga see oli positiivne kogemus! Ainus negatiivne mälestus oli 0:9 kaotus Levadiale, aga selle unustasime ära, kui järgmine kord platsile läksime. Kokkuvõttes oli Sillamäel väga huvitav aeg. Ma olin elu ja võistkonnaga Sillamäel rahul."

Kuivõrd Sillamäe Kalev kukutati teise liigasse, pidi Slaštšjov endale uue väljakutse otsima. Tammekaga lõi ta käed päris üleminekuakna lõpus.

"Tammekasse siirdumisega on huvitav lugu," alustas ta pajatamist. "Pärast Sillamäed tulin tagasi Venemaale, ootasin pakkumisi ja tegin üksinda trenni. Kuni veebruarini ei juhtunud mitte midagi. Ühel hetkel kirjutas mulle Eesti ajakirjanik Paul Razlaf (Razlaf on teinud kaastööd ka Soccernet.ee-le, aga töötab portaalis SportAeg - R. V.) ja uuris minu tuleviku kohta. Selleks ajaks polnud midagi juhtunud ja otsisin jätkuvalt erinevaid võimalusi. Kui ta artikli avaldas (originaal on siin ja Soccernetist refereeringut saab lugeda siit - R. V.), siis tänu sellele vist tundiski Tammeka minu vastu huvi, aga ühendust veel ei võetud. Selle tulemusena kirjutasin neile ise meili, aga ka see jäi vastuseta.

Seejärel läks veel huvitavamaks - mu isa helistas Starodubtsevile ja palus tal omakorda helistada Tammekale. Varsti helistas Starodubtsev tagasi ja saatis mind järgmisel päeval Tartusse. Ma istusin sel hetkel ülikoolis, kui isa mulle teatas. Ma olin väga õnnelik, kuna mul polnud endiselt lepingut. Ma ei ole kindel, et oleksin karjääri lõpetanud, aga suvel oleks pärast pikka pausi olnud veel raskem võistkonda leida. Järgmisel päeval sõitsin koos emaga Tartusse, tegin trenni ja seejärel võetigi mind võistkonda vastu."

Slaštšjov tõi Tammeka ajastu parimate hetkedena välja võidud Levadia (2018) ja Flora (2019) vastu. "Olime kaitses väga head ja väärisime võitu. Kokkuvõttes oli väga tore nii heade kuttide ja treeneritega koos olla." Näiliselt sobisidki Slaštšjovile enim mängud Levadia vastu, sest kokku lõi ta Premium liigas seitse väravat, neist kolm lendasid Levadia võrku.

"Kohanemine oli väga keeruline," naeris Slaštšjov. "Ma mäletan kõige esimest trenni. Saabusin Tamme hostelisse ja mõtlesin, et mida ma siia unustanud olen? Kõik oli erinev - keel, inimesed, keskkond. Kõik oli minu jaoks täiesti uus, aga samas võeti mind kohe omaks. Ma näitasin ka väljakul, et ma pole mingi Miki Hiir. Nende kolme aasta jooksul polnud mul kordagi kaaslastega ühtegi probleemi. Kõik aitasid mind. Kui [Dominic] Laaneots esinduse juurde tõusis ja [Igor] Dudarev toodi, siis läks veelgi lihtsamaks."

23-aastane paremkaitsja arvab, et on Kaido Koppeli käe all märkimisväärselt edasi arenenud.

"Treenerid on mind juhendanud ja nüanssidele rõhku pannud. Muidugi on aidanud ka stabiilne mänguaeg. Ma proovisin jälgida kogenumaid kaitsemängijaid - näiteks minu bossi Igor Dudarevi, aga ka Kevin Aloed ja Akim Sairineni. Ma usun, et kõik need faktorid kokku on mind edasi aidanud."

Vaatamata Tammekas veedetud meeleolukale ajale otsustas ta siiski klubist lahkuda. Edasiste sammude kohta ta veel midagi öelda ei osanud ja alles ootab pakkumisi. Kuivõrd Tammekasse aitas teda paljuski üks intervjuu Eesti ajakirjanikule, siis ehk avab ka see kirjatükk mõne põneva ukse?

"Tundsin, et pean astuma sammu kõrvale ja midagi oma elus muutma. Mul ei olnud treenerite ja mängijatega ühtegi probleemi. Kõik on mind alati usaldanud, aga ma ise soovin midagi uut kogeda. Vaatame, mis juhtub. Ma tahan tänada Tammeka klubi, kõiki mängijaid ja treenereid. Ja loomulikult ka fänne, kes tunnevad alati meie ja kogu Eesti jalgpalli pärast muret. Siinne liiga on väga põnev. Ma loodan, et see areneb edasi."

Paremkaitsja Mihhail Slaštšjov

• Sündinud 21. juunil 1997
• Profikarjäär: Sillamäe Kalev (2017), Tartu Tammeka (2018-2020)
• Kasvatajaklubi: Peterburi Zenit
• Soccernet.ee toimetus nimetas ta 2020. aastal Premium liiga 12 parima kaitsja sekka