Tõsiuskliku jalgpallifänni hingeelu. Mida tehakse siis, kui ainus võimalus on Valgevene vutt? (1)
Nad on elanud aastaid märtsist novembrini rütmis ja veetnud nädalavahetused jalgpallistaadionitel. Nende jaoks ei ole mingi küsimus vaadata ära neli või viis matši päevas. Aga 2020 ei ole olnud lihtne aeg jalgpallifänn olla.
"Silm peale!" otsis ühe üles - kaamera ette astus Roosa Panter ehk Nõmme Kalju fänn Mario "Romario" Tromp - ja uuris, mida teevad jalgpallist ilma jäetud fännid praegusel keerulisel perioodil, kui jalgpall justkui on, aga ei ole ka. Sest tribüünile neid ju ei lubata.
Miks hoidis Kalju fännisektori üks esindusnägusid alguses pöialt hoopis Florale? Milliseks muudaks ta "säästusektori" kontseptsiooni? Kas jalgpallifännid on tõesti lärmavad ja kaklevad joodikud? Mis peab juhtuma, et Nõmme Kalju (kes siis muu!) 2020 taas Eesti meistriks kroonitaks?
"Silm peale!" ilmub Soccernet.ee-s igal nädalal. Telli kindlasti meie Youtube'i kanal, et värsketest videotest mitte ilma jääda!
Keelame ära igasuguse publiku jalkamängul- jah, isegi 6 meetiste vahedega ei tohi istuda. Aeg oleks statale lubada!
Samas on bussid inimesi täis ja kõik üksteise otsas. Kaubanduskeskustes on jõulueelne meeleolu jne jne.
Kui see nii nakkav haigus oleks, siis oleksime kõik puruhaiged. Vaadake ringi. Minu vaatluse põhjal mutid, kes käivad maskiga näpivad iga 30 sekundi tagant oma maski ja nihutavad ja kratsivad seda. Ja arvate, et nad jõuavad peale igat väljaskäiku uue ette panna ja pinssi sellele raisata. Mõnel on see sama lapp juba kuu ees. Inimesed näpivad telefoni iga natukese aja tagant ja kohe näpud silma ja suhu.
Jüri küsigu Helmedel luba ja avame statad teeme siis piirangud, et coronapasunat ei puhu ja istume üle 2 pingi. Mis pagana parraleel maailmas need tervisemaetnikud ja muud vennad elavad.
