Tsivilisatsiooni häll kiigub kuristiku äärel (2)
Kreeka jalgpallikoondis on pärast katastroofilist EM-valiktsüklit näiliselt taas oma jalad leidnud, kuid kohalikul jalgpallimaastikul lokkav korruptsioon on Kreekas kuninglikku spordiala hävitamas.
2004. aasta neljandal juulil lõi Angelos Charisteas värava, mis kirjutati Kreeka jalgpalliajalukku igaveseks. Charisteas oli õhus parem nii Ricardo Carvalhost, Costinhast kui Portugali väravasuul seisnud Ricardost ning viis Kreeka Euroopa meistrivõistluste finaalis 57. minutil juhtima. See jäi ka kohtumise ainsaks tabamuseks ning kodupubliku ees mänginud Portugal pidi tunnistama Kreeka jalgpallikoondise triumfi - uskumatut, ettenägematut, loogikale mittevastavat triumfi. Tänase päevani süüdistavad paljud Kreekat turniiril antijalgpalli mängimises, kuid tõsiasi on see, et Kreeka on üheks kümnest riigist, kes Euroopa kirkaima autasu pea kohale tõstnud on. Kreeka jalgpall elab praegu aga läbi oma ajaloo halvimaid päevi. Üksteise järel tsivilisatsiooni hälli raputanud korruptsiooniskandaalid ei taha vaibuda ning on selge, et jalgpall seisab Kreekas põhjatu kuristiku äärel.
Kolmapäeval peatas Kreeka Jalgpalliliit (EPO) kõigi Kreeka jalgpallivõistluste, sealhulgas kõrgliiga ning karikamängude toimumise. Otsus järgnes sealse kohtunike komitee presidendi Giorgos Bikase maja väidetavale süütamisele. Kuigi Bikas ja tema perekond põlengu ajal majas ei viibinud, tõdes EPO, et tõenäoliselt oli tegu tahtlik ning algava juurdluse lõpuni ei toimu Kreekas ühtegi ametlikku jalgpallimatši. Bikase maja süütamine ning kõigi jalgpallivõistluste peatamine ei ole Kreekas siiski esmakordseks nähtuseks.
Täpselt kaks aastat tagasi ründasid kaks nuiadega relvastatud meest Akropolise lähedal Christoforos Zografost. Endine tippkohtunik ning toonane Kreeka jalgpallikohtunike komitee asedirektor sai kallaletungis kehavigastusi ning toimetati haiglasse, EPO lükkas ka siis kõik liigamatšid edasi. Zografos otsustas kallaletungile vaatamata oma töökohal jätkata, kuid pärast ähvarduste jätkumist sai ka temal eelmise aasta kevadel jaks otsa. Zografos väitis, et teda üritatakse "füüsiliselt ja moraalselt hävitada" ning ta astus mais ametist tagasi. Mis on Kreekas lahti, et sealne jalgpallimaastik on kokkuleppemängude ja muude jalgpalli varjuküljele jäävate juhtumite sõjatandriks?
Korruptsiooni soosivad traditsioonid
Kreeka jalgpalli on traditsiooniliselt valitsenud kaks suurt klubi, Pireuse Olympiakos ning Ateena Panathinaikos. 1990. aastate lõpus rebis Olympiakos aga kahe meeskonna vahele lõhe ning ükski Kreeka klubi pole seni neile järele jõudnud. Viimasest 20 liigahooajast on Olympiakos triumfeerinud 18 korral. Hooajal 2009-10 käis Kreeka kõrgliiga matše vaatamas keskmiselt 7500 inimest ning viis klubi tõid staadionile üle 13 000 inimese mängu kohta. Panathinaikose igat kodumängu käis vaatamas keskeltläbi 26 000 inimest. Kevadel lõppenud hooajal jäid liiga pealtvaatajanumbrid alla 4000, üle kümne tuhande inimese meelitasid staadionile vaid kolm klubi ja kunagise hiiu Panathinaikose mänge käis keskmiselt vaatamas 5700 inimest. Üle-eelmisel hooajal käis Superliiga matše keskmiselt vaatamas vaid veidi rohkem kui 3000 inimest. Olympiakose võidukas seeria, kuid ka riigis ja alaliidus lokkav korruptsioon ning Kreekat rängalt tabanud majanduskriis on selgelt oma mõju jätnud ka poolehoidjatele.
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni selle aasta andmete kohaselt on Kreeka arenenud riikide hulgas neljas kõige korrumpeerunum maa, jäädes maha vaid Mehhikost, Itaaliast ning Türgist. 2013. aastal arvas 90% Kreeka elanikkonnast, et kõik poliitilised parteid on korrumpeerunud või väga korrumpeerunud, Kreeka poliitikud on maksupettusi ise nimetanud "rahvusspordiks". Teine maailmasõda ning sellele järgnenud kolm aastat kestnud kodusõda jätsid Kreeka avatuks hierarhilisele ühiskonnale, kus ei kehtestatud sarnaselt teistele riikidele korralikku sotsiaalhoolekandeprogrammi. Kreekas pole tänaselgi päeval töötutoetuseid, mistõttu peavad paljud vaesuspiirist allpool elavad inimesed sõltuma kirikute annetustest, samuti ei eksisteeri Kreekas ravikindlustussüsteemi.
Toime tulemiseks vahetasid paljud inimesed piltlikult öeldes oma vabaduse klientelismi vastu, hakates varakamatele inimestele sotsiaalse hoolekande eest osutama poliitilisi teenuseid - nende poolt hääletama ning vajaduse korral neid õigusorganite eest kaitsma. Kuigi loomulikult väga erineva saatusega ning taustaga riigid, sarnaneb Kreekas toimunu nii mõneski aspektis sellega, mis pärast sõda Itaalias aset leidis. Ühtviisi kindel on see, et Kreekas oli korruptsiooni arenguks ning käsi-peseb-kätt süsteemide juurutamiseks sobilik pinnas olemas. Poliitikatasandil levinud korruptsioon pole puudutamata jätnud ka sealset jalgpallielu.
2011. aastal avaldas UEFA, et hooajal 2009-10 sõlmiti Kreeka kahes kõrgeimas divisjonis vähemalt 40 kokkuleppemängu. Teiste hulgas süüdistati enam kui 130-leheküljelises dokumendis Kreeka koondise ja Olympiakose keskkaitsjat Avraam Papadopoulost, Kreeka kõrgliiga presidenti Konstantinos Chrysohoidist, Olympiakose omanikku Evangelos Marinakist, Levadiakose ja Asterase omanikke Ioannis Kompotist ning Dimitris Bakost ning Asterase ja Egaleo presidente Giorgios Borovilost ja Thomas Mitropoulost. Kokku esitati süüdistus 85 inimesele. Avaldatud dokumendid sisaldavad hulgaliselt transkriptsioone telefonikõnedest, kus klubide ametnikud lepivad roppuste ning füüsilise vägivallaga ähvardamiste saatel mängude tulemustes kokku, mistõttu sai skandaal kohalikus meedias nime Koriopolis (segu Itaalia jalgpalli rabanud skandaalist Calciopoli ning pealtkuulamist tähendavast sõnast korios).
Laiahaardeline ja keeruline juhtum jõudis kohtusse alles sellel aastal. Ühest küljest on see paljude osapoolte ning protsessi raskusastme tõttu mõistetav, teisalt ilmnevad ka siin Lõuna-Euroopa ja Balkani maadele iseärased seigad, mis juhtumi lahenemisele kuidagi kaasa ei aita. Eelmisel nädalal lükati kohtuistung edasi seetõttu, et lisaks 84 süüdistatavale ning nende kaitsjatele soovisid istungit näha ka 65 kõrvalist isikut ning istungiruumis polnud kõigi mahutamiseks piisavalt kohti. Eelnevas lauses polnud ka näpuviga, istungile pidid ilmuma 84 inimest, kuigi süüdistused esitati 85 isikule.
Eelmise aasta aprillis vabastati Olympiakose omanik Evangelos Marinakis kõigist kahtlustustest pärast seda, kui prokuröri Panagiotis Pouliou arvates polnud suurärimehel kokkuleppemängudega vähimatki pistmist. Nii Pouliou kui süüdistuste esitamise eest vastutavaks olnud Ioannis Tzimplakis said omakorda kaela süüdistused altkäemaksu võtmises, väidetavalt oli altkäemaksu pakkujaks Panathinaikose juhatuse liige, kes soovis läbi selle näidata, millisel moel Olympiakost Kreeka võimuorganite poolt kaitstakse.
Laevamagnaadist antikangelane
Marinakis näib olevat kõige Kreekas toimuva keskmes. 49-aastase Pireuse laevamagnaadi vara väärtuseks hinnatakse veidi enam kui pool miljardit USA dollarit. 2014. aastal kandideeris Olympiakose asepresident Ioannis Moralis Pireuse linnapeaks ning väidetavalt toimusid ka siis tagatubades teod, mille avalikuks tulemist ei Moralis ega Marinakis soovi. Objektiivse ning Euroopa Liidu rahastamisel ilmuva Kreeka väljaande The Press Projecti sõnul võimaldasid Marinakise rahakohvrid ja tema võim Kreeka meediamaastikul Moralise kandidatuuri laialdaselt positiivses valguses näidata, lisaks vihjatakse sellele, et mitmed seni võimul olnud partei liikmed otsustasid Marinakise pakutud altkäemaksude tõttu lojaalsust muuta ning Moralist toetada. Moralis sai Pireuse linnapeaks, Marinakisest sai ametlikult tema nõunik, kuigi eeldatavalt on mehel linna käekäigus oluliselt suurem sõnaõigus. Samuti kaasasid Moralis ning Marinakis linna nõu- ning volikogudesse ja teistele kõrgetele ametikohtadele mitmeid endiseid ning praeguseid Olympiakose juhtivtöötajaid.
2012. aastal süüdistati Marinakist taas matši sekkumises, kui ta Olympiakose ja Asterase vahel toimunud Kreeka karikafinaali poolajal kohtunike ruumi tormas ning väidetavalt neid ähvardas. Poolajaks 1:1 viigis olnud mäng lõppes Olympiakose 3:1 võiduga ning pärast kohtumist esitasid Asterase ametnikud kaebuse, milles nõudsid kohtunike teisel poolajal tehtud otsuste ümberhindamist. Marinakis tunnistas, et sisenes tõepoolest kohtunike ruumi, kuid ainult selleks, et vilemeestele edu soovida, sest polevat enne matši seda jõudnud teha. Hiljem vabastati mees tõendite puudumisel vahi alt.
Pärast Marinakiselt kahtlustuste eemaldamist esitati eelmise aasta mais süüdistus veel kuuele Kreeka jalgpallurile, kes kuulusid 2013. aastal esiliigaklubisse Veroia. Süüdistuste kohaselt olid nad osalised Olympiakose ja Veroia omanike kokkuleppematšis. Klubide omanikud panustasid Olympiakose 3:0 võidule ning teenisid mõlemad ligi pool miljonit eurot kasumit. Üheks süüdistatuks oli Veroia mängija Alexander Kalogeris, kelle sõnul saatis peatreener ta vahetusest mängu, pannes talle südamele, et seisul 0:3 tuleb seda hoida ning vajaduse korral kaitseliinis omavahel söötu lükata.
Eelmise aasta kevadel sai Marinakis kaela siiani kõige rängema süüdistusterahe. Väidetavalt kohtus mees 2011. aasta detsembris Ateenas mitmete Kreeka jalgpalli ladvikusse kuuluvate ametnikega ning omavahel lepiti kokku, et alaliidu uueks presidendiks saab Giorgos Sarris ning Marinakisele antakse liidus juhtiv positsioon. Presidendiks saanud Sarrise esimeseks teoks oli kahe kokkuleppemängude protsessiga ametis olnud prokuröri asendamine, mille järel Koriopolise uurimine liidusiseselt peatati. Marinakisele esitati süüdistused kriminaalse organisatsiooni rajamises, kokkuleppematšide sõlmimises, väljapressimises, altkäemaksu pakkumises ning vägivallaga ähvardamise teel manipuleerimises.
2012. aasta jaanuaris külastas toonase kohtuniku ning praeguse parlamendiliikme Petros Konstantinease pagarikoda Marinakise nõudel EPO peanõustaja Theodoros Kouridis. Päev hiljem pidi Konstantineas õigust mõistma Xanthi ja Olympiakose mängus ning mehe sõnul ütles Kouridis talle, et "Olympiakos peab kohtumise kindlasti võitma." Konstantineas keeldus kuriteos osalemast ning Olympiakos kaotas kohtumise 0:1. Kolm päeva hiljem visati kividega sisse tema pagarikoja aknad, veidi vähem kui kuu hiljem plahvatas pagarikojas pomm, mis selle osaliselt hävitas. Rünnakute eest pole keegi vastutust võtnud.
Marinakis, Sarris ja Kouridis suhtlesid omavahel, kasutades kõnekaarte ning mobiiltelefone, mis olid registreeritud Pakistanist ning Hiinast saabunud immigrantide nimele ning ühes grupis telefonikõnedes leppisid Marinakis, esiliiga klubi Ilioupoli president Giorgos Tsakogiannis ning teised kaasosalised kokku, et grupp Olympiakose tulihingelisemaid poolehoidjaid sõidab kolmanda divisjoni matšile Korinthose ja Panachaiki meeskondade vahel, et seal huligaanitseda ning võõrustajatele Panachaikile suur trahv kaela tõmmata. Seda seetõttu, et Panachaiki president Alexis Kouias on advokaat, kes oli üks Koriopolise skandaali avalikkuse ette toojatest. Muideks nõudis Tsakogiannis ühes telefonikõnes, et Ilioupoli ultrad tungiksid kallale Ilioupoli liigarivaali Ionikose presidendile Konstantinos Charalambidisele.
Korruptsioon kui osa igapäevaelust
Oktoobris määras rahvusvaheline katusorganisatsioon FIFA Kreeka Jalgpalliliitu töötama sõltumatu komitee, mis peaks EPO töö FIFA regulatsioonidega vastavusse viima ning eelmisel nädalal andis Kreeka valitsus sellele ka ametliku loa. "Me anname ohjad üle komiteele, mis peaks lõpetama Kreeka jalgpallis lokkava korruptsiooni ning mädaneva režiimi valitsemise," ei hoidnud asespordiminister Stavros Kontonis parlamendile kõneledes emotsioone tagasi. "Korruptsioon on siinses jalgpallis aastaid endeemiliselt levinud ning on toetatud kõrgete poliitfiguuride poolt, kes on endi teguviise peitnud Kreeka seaduste taha."
FIFA määratud komitee peaks hinnangute kohaselt tegema selgeks, millisel määral on matše vilistanud kohtunikud talitanud kõrgemalt saadud juhiste järgi ning samuti vaatama üle viimaste aastate jooksul menetlemata jäänud eetikakaasused, mille hulka kuulub muu hulgas 2011. aastal pooleli jäänud alaliidusisene Koriopolise juurdlus. Samuti korraldab FIFA järgmise aasta mai lõpus toimuvad Kreeka Jalgpalliliidu juhatuse valimised.
FIFA kaasamine on Kreeka valitsuselt tubliks sammuks edasi, kuid Kreeka jalgpallifännid, kelle usaldust on aastate jooksul kõikvõimalikul moel petetud, ei ole just eriti optimistlikud. Teatavasti on ka FIFA ise viimastel aastatel maadelnud korruptsiooniskandaalidega ning seetõttu jäävad Kreekas paljud arvamusele, et vanad korruptandid vahetatakse lihtsalt uute vastu välja ning paremuse poole ei muutu midagi. Piletihinnad on jätkuvalt liialt kõrged, et senini majanduskriisi järelkajasid tundvad kreeklased neid endile lubada saaksid, samas ei saa klubid hindu ka oluliselt madalamale lasta, sest vastasel juhul riskitakse pankrotti minemisega.
Korruptsioon, valemängud, vägivald ja petturlus Kreeka jalgpallis on niivõrd tavapäraseks nähtuseks, et kreeklased kasutavad kohalikust jalgpallist rääkides vihmavarjuväljendit paranga (otsetõlkes hurtsik, ubrik). Sealsete inimeste arusaam jalgpallist on ilmselt enamikele Lääne- ja Põhja-Euroopa jalgpallihuvilistele tundmatuks ning võõristavaks. Asetame endidki teisele poole mõttelist joont, mis eraldab Ida- ja Lõuna-Euroopa ning Balkani riike ülejäänud Euroopast ning me tajume, et meie suhtumine kokkuleppemängudesse ühtib läänelike mõtteviisidega.
Meieni ei jõua just palju uudiseid jalgpallis toimuvast korruptsioonist, kuid ühtviisi põlgavalt suhtume neisse kõigisse. Kreekas on jalgpalli varjuküljele jäävad osad aga igapäevased ning põimunud inimeste kollektiivsesse teadvusesse. Ühe minu kreeklasest tuttava sõnul on mängudele järgneva diskussiooni keskmes tihti see, kui palju raha kohtunikule maksti - ning seda mitte niivõrd vihaga või naljaga pooleks, vaid enesestmõistetavalt. Kui üks meeskond võitis, maksis ta järelikult kohtunikule rohkem raha, mitte ei olnud vastasmeeskonnast mänguliselt üle. Kreeka meedias pole uudiseks mitte see, kui mõne matši puhul kahtlustatakse eelnevalt kokku lepitud skoori, vaid hoopis arvamus, et matš möödus ilma tähelepanuväärsemate vahejuhtumiteta.
Raskelt hävitatavad deemonid
Meediakajastus Kreekas on loomulikult omaette analüüsi vajavaks teemaks. Välisvaatlejaid, teiste hulgas ka Euroopa Liidu pressivabaduse keskuse ning vabaühenduse Piirideta Reporterid (Reporters sans frontieres) hindajaid on hämmastanud ka see, kuidas Kreeka meedias skandaale kajastatud - või õigemini, kajastamata jäetud on. Kui 2014. aasta juulis lekkisid avalikkuseni mitmed Koriopolise asitõendid, teiste hulgas telefonikõnede transkriptsioonid ning tunnistajate avaldused, oli üks vähestest, kes seda pikema loo vääriliseks pidas, uudistejaam SKAI. SKAI omanikuks on - üllatus, üllatus - Olympiakose igipõlise rivaali Panathinaikose omanik Iannis Alafouzos. Mitmed teised tähtsad Kreeka väljaanded ning veebilehed ei avaldanud leketest ühtegi uudist. Üheks näiteks on Kreeka suurimale meediagrupile DOL kuuluv portaal ToVima.gr, kes kirjutas Marinakisest artikli kaks päeva pärast lekete ilmsiks tulekut, kuid ei maininud seal talle esitatud süüdistusi. Ei ole ilmselt üllatuseks, et Marinakis omab DOL-ist väikest osakest.
The Press Projecti meediauuring leidis, et 17 Kreeka suurima majandus-, poliitika- ning spordiajalehe esikaantel kajastati tähelepanuväärseid asitõendeid päeval pärast nende ilmsiks tulekut vaid neljal korral. Kuigi Kreekas pole meedia ja poliitika iial üksteisest lahus olnud, ilmnes EU Observerile kirjutava Maryla Kroli sõnul Kreekas õitsev klientelism ning oma huvide kaitseks rakendatud tsensuur eriti hästi just Koriopolise taustal, sest vaikisid ka muidu neutraalseteks ning objektiivseteks jäänud portaal sportday.gr ning ajaleht Goal. Ka tulevik ei paista olevat helge, sest Marinakis on avaldanud soovi Goal ära osta ning liita see raadiojaamaga Sentra, Panathinaikose omanik Alafouzos on vastutasuks pidanud läbirääkimisi Sportday ning Kreeka suurima spordiraadio Novaspordi ostmiseks. Kui nende plaanid teoks saavad, omavad Olympiakose ning Panathinaikose omanikud riigi suurimaid spordimeediagruppe ning tavalisel Kreeka jalgpallihuvilisel jääb kallutamata uudiste leidmiseks üle vaid kukalt kratsida ning kasvõi ise sulg näpu vahele võtta.
Panathinaikose fännid süüdistavad Olympiakost Kreeka jalgpalli hävitamises, Olympiakos keeldub kurjakuulutavat tiitlit omaks võtmast, nende toetajate sõnul pole olukord sootukski mitte nii hull ning paljud arvavad, et "nõiajahi" taga on Panathinaikos, kes ei suuda taluda Olympiakose tõttu aastaid kestnud tiitlipõuda. Lisaks ähvardab Kreeka jalgpalli ka veel riigi võimalik lahkulöömine Euroopa Liidust, mis muudaks niigi palgaga venitavate klubidega liitumise välismängijatele veelgi keerulisemaks ja ebasobivamaks. "Kreeka jalgpallis on kõik korrumpeerunud ja maffia poolt kontrollitud," tõdes endine Levadiakose ning Prantsusmaa koondise mängija Oliver Kapo prantsuse jalgpalliportaalile sofoot.com. On tõsiasi, et asjad on ühes emotsionaalseimate ja kirglikemate jalgpallifännide poolest tuntud riigis praegu väga halvasti.
"Me ei käitu õigesti mitte seetõttu, et me oleme vooruslikud ja õilsad, me oleme vooruslikud ja õilsad, sest me oleme õigesti käitunud," tõdes vanakreeka filosoof Aristoteles enam kui 2000 aastat tagasi. Valemäng on kahjuks Kreeka jalgpalli kõigutamatuks osaks ning praegu on raske näha, et lähitulevik, FIFA abiga või mitte, seda parandada suudaks. Küsimus ei peitu vaid jalgpalliliidu ladvikus olevate inimeste töölt eemaldamises, Kreekas on asjaga seotud ka meedia ning poliitika ja nii sügavale ei ulatu ka FIFA kõige võimsamad puurid. Kreeka jalgpallihooaeg on taas peatatud - mitte esimest ning kindlasti mitte viimast korda - kuid see jätkub õige pea. Kui aga asju kontrolli alla ei saada, võib õige pea jõuda kätte hooaeg, mil Kreekas jalgpalli ei mängita. Seda aga enamik klubisid üle ei elaks.
