Soccernet.ee "roosade reedete" sektsioon läheb liigahooaja lähenedes taas puhkusele ning sarnaselt eelmisele aastale korraldasime ka seekord lõppakordiks ühe lõbusa eksperimendi.

Kui aasta eest valisime välja parima jalgpalliõlu, siis nüüd lisasime vürtsi veelgi juurde, korraldades ekstreemsetes oludes türgi jalgpalli matši.

Mis on türgi jalgpall? Jalgpall koos väikese napsivõtmisega, kus väike tervisepits tuleb sisse võtta nii iga kindla ajaperioodi kui ka värava järel. Kuna FIFA pole meie teada seda mängu veel oma tiiva alla võtnud ja ametlikud reeglid puuduvad, siis lepitakse täpsemad tingimused tavaliselt enne kohtumist isekeskis kokku.

Kuus kraadi külma

Täpselt nädal aega tagasi kell 20:30 õhtul kogunes väike grupp jalgpallihulle Kalevi kunstmuruväljakule eksperimendist osa saama. Rahule tuli jääda ka kümnepealise seltskonnaga, sest eikuskilt välja ilmunud kuus külmakraadi ja kõle tuul olid nii mõnegi nõrgema huvilise koju Dr. House'i vaatama jätnud. Kui esimese hooga võib jalgpall koos viinaga veidi kentsakas idee tunduda, siis sellises pakases oli see rohkem kui sobilik.

Ühe võistkonna moodustasid neljandas liigas FC Soccerneti rivistuses pallivad täkud Scooter, ek ja Evu, teisel pool seisime Soccernet.ee portaali au eest mina (mazz) ja wiiner koos appi tulnud Qwertycosega. Väravaid kaitsesid FCS-i mängijad taku* ja rparss. Platsi kõrval kaasa elanud Maire ja Diana olid hiljem abiks mälupildi kokkupanekul.

Väike tervitusnaps hinge alla ning kõik jooksid entusiastlikult väljakule. Esimese hooga sai tehtud sellised reeglid, et iga värava järel pidi lööjameeskond uue topsi tühjendama ning samuti teevad mõlemad meeskonnad ühe ringi pärast igat viit minutit.

Värav! Veel üks. Ja veel...

Soccernet paneb palli mängu... paar söötu keskväljal... wiiner lööb kaugelt peale... VÄRAV! Tagasi küljejoone taha, topsid täis ja toost: "Elagu Soccernet!" Entusiasm oli aga kiire kaduma, sest ikka ja jälle tuli pooleminutilise mängu järel paar minutit väljaku kõrval veeta. Pealegi tundusid kõik pallid ühte puuri lendavat ja nii otsustasime juba pärast teist väravat, et edaspidi joovad värava korral mõlemad meeskonnad.

Elu sellest lihtsamaks ei muutunud ning FC Soccerneti väravat kaitsnud taku* imes jätkuvalt pea iga palli sisse. Esialgse plaani kohaselt puurivahid viina võtma ei pidanud, aga ühel hetkel sai meil mõõt täis ja väravavahid pidid mõned ringid kahekesi topse tühjendama.

Meie võistkonna liikmetest ei olnud keegi ligi pool aastat palli puutunud ja ometi olime me FC Soccerneti mängijaid lausa purustamas. Ilmselt seetõttu, et väljaku kohal hõljus eelmisel aastal Meistriliigas sündinud suurüllatuse aura - Tallinna Kalev alistas mäletatavasti samal platsil FC Levadia. Või siis olime me lihtsalt vastastest vähem purjus.

Naer ja gravitatsioon

Kõige rohkem väravaid lõi wiiner, Qwertycos toetas teda paari ilusa tabamusega. Mina oskasin kõige lihtsamatelt positsioonidelt mööda lüüa, aga ausalt öeldes ei muserdanud see sugugi, sest joogiringe oli niigi natuke liiga tihti ja pakane tekitas soovi rohkem ringi joosta. "Kõiki reegleid võime muuta - meie mäng ja ise teame, mis teeme," karjus wiiner audist edasi mängides, "ainult mitte joomise reegleid."

FC Soccerneti väravate eest hoolitses enamasti Evu, samas kui kohtumise ilusaima kolli (mida ma paraku enam meenutada ei suuda) autoriks oli ek. Kõige naljakama mängija aunimetus läheb aga Scooterile, kes oli tõele au andes juba mängule saabudes omajagu konditsioonis. Iga ebaõnnestunud pealelöögi järel laskus ta oma oranžide kedridega väljakule põlvili ja naeris hüsteeriliselt.

Jalgpalli mängimisest kokkuvõttes suuremat välja ei tulnud, sest alguses lõppes pea iga rünnak värava ja joogiringiga ning lõpuks hakkas gravitatsioon juba tõsiselt mängimist segama. Iga viies jooksusamm kippus sõlme minema, aga nalja sai see-eest rohkem ja ühtäkki polnud platsil püherdades enam nii külm ka.

Viimase väravani...

Millalgi selgus, et skoori ei mäletanud enam keegi ja nii otsustasime mängida viimase kolme väravani. Jõuvahekorrad olid muutunud ja FC Soccernet osutus paremaks 3:2. Seejärel otsustasime teha veelkord kolme väravani, aga palli tabamine ei olnud enam nii lihtne kui alguses ja kui valvelaua-tädi meid ära kutsuma tuli, püsis seis endiselt 0:0.

"Järgmise väravani," hõikasime talle vastu ja jätkasime tulutult võitja selgitamist. "Viimase väravani," vastasime mitu minutit hiljem teisele kutsele. Aga väravani me ei jõudnudki ja valvelaua-tädi häälepaelte kuludes otsustasime sõbraliku viigiga leppida. Neljanda pudeli tühjendamine jätkus juba riietusruumis.

Laupäeva hommikut ei taha keegi eriti meenutada, aga positiivsed mälestused reede õhtust kaalusid selle üle. Roosad reeded ütlevad teile siinkohal nägemist ja kohtumiseni taas detsembris. Meenutuseks varasemad selle hooaja artiklid:

• Kõige kõvemad sõnad
• Jalgpall on parem kui seks?!
• Jõuluvana on olemas!?
• Viis aastat laivitamist - magusaimad palad
• Kui soengud mängiksid...
• Pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna
• Kes oli kõige kannatlikum varumees?
• Veeuputus, keeristorm, niitmata muru...
• Olematutest numbritest rääkides...
• Miks ajalehed Eesti jalgpallist ei kirjuta?