Menüü
TV
Veebisait

Untsu läinud valiksari tuleb väärikalt lõpetada. Aga kas Holland annab selleks võimaluse? (4)

Kui Eesti ja Holland septembris Tallinnas kohtusid, võtsid külalised 4:0 võidu. Foto: Liisi Troska / jalgpall.ee

Eesti jalgpallikoondise esitus 2020. aasta Euroopa meistrivõistluste valiksarjas läks untsu. Seda võib kindlalt öelda juba enne viimast mängu Hollandiga, sest seitsme kohtumisega teenitud üks punkt ja löödud kaks väravat ei jäta vastuvaidlemiseks ruumi. Tulemused ei ole vastanud ootustele.

Keegi ei nõudnud Eestilt edasipääsu valikgrupis, mis oli üks raskemaid, sisaldades neljakordset maailmameistrit Saksamaad ja endist Euroopa meistrit Hollandit. Tulpidemaa oli küll kahelt eelmiselt finaalturniirilt kõrvale jäänud, aga nende võimas esitus 2018. aasta Rahvuste liigas kinnitas hoogsat ja tulemuslikku renessanssi.

Kolmandast tugevusurnist C-alagruppi loositud Põhja-Iirimaa ja viiendast tugevusurnist tulnud Valgevene tundusid mängitavad vastased. Elu tõestas, et seda nad olidki, aga neljast nende kahe tiimiga peetud kohtumisest kolmes olid vastased pisikestes nüanssides natuke edukamad, millest piisas napiks võiduks. Nii Eesti valikgrupis viimaseks jäigi.

Viimati juhtus see 1996. aasta EM-i valiksarjas, kui Eesti kaotas kõik kümme kohtumist. Aus on märkida, et kui toona jäädi viimaseks kuue, siis seekord viie meeskonna seas. Ning valikgrupi viies koht pole Eesti jaoks midagi ebatavalist. See teeniti ka 1998., 2000., 2002., 2010. ja 2014. aasta finaalturniiride valiksarjas.

Kuuendaks on pärast 1996. aasta EM-i valiksarja jäädud vaid korra – 2008. aasta EM-i valikgrupis, ent toona polnud situatsioon emotsionaalselt nii keeruline kui praegune, sest erandkorras viidi valiksari läbi seitsme- või kaheksaliikmelistes gruppides. Eesti ei jäänud erinevalt praegusest toona viimaseks, mis, nagu öeldud, emotsionaalselt ebameeldiv.

Eesti väravas peaks täna ühemängulise pausi järel seisma Sergei Lepmets. Foto: Jana Pipa / jalgpall.ee

Eesti viimane hea seeria pärineb 2017. aastast

Oktoobris Minskis Valgevenega tehtud 0:0 viigi järel oli selge, et Eesti tõuseb alagrupis neljandaks vaid juhul, kui mängudeks Saksamaa ja Hollandiga teenitakse vähemalt neli punkti. Olukorras, kus millegi suurema püüdmine ebareaalne, on tark keskenduda väiksemate boonuste noppimisele, et neist siis aegamööda midagi kenamat valmis meisterdada.

Jalgpall ongi oma iseloomult tsükliline nähtus – ükski saavutus ei garanteeri edasist edu, vaid olelusvõitlus on pidev ja tihe. Järjepideva edu saavutamiseks annavad eelise tugev jalgpallikultuur ja suur rahvaarv, aga kumbki neist ei taga midagi.

Hiina on nüüdseks juba paar aastakümmet jalgpalli kõvasti investeerinud, ent mängis viimati ja ainsat korda MM-il aastal 2002. Hollandi jalgpallikultuurkihi paksuse mõõtmiseks tuleb appi võtta süvapuurid, ent ometigi jäädi kõrvale nii 2016. aasta EM-ist kui ka 2018. aasta MM-ist. Seda vahetult pärast kahte järjestikust MM-medalit (hõbe 2010. ja pronks 2014. aastal). Eelpool sedastatud teesi kinnitavaid näiteid leiab rohkesti.

Üheks neist on ka Eesti jalgpallikoondis, mis pole pärast 2012. aasta EM-i play-off'i ehk Euroopa 20 tugevama sekka jõudmist – NB! Praegu tähendaks sama piiri ületamine kohta finaalturniiril – enam säravaid tulemusi paketina pakkuda suutnud. Vahel sähvatatakse (1:0 Poolaga, 2:2 Hollandiga, 1:0 Sloveeniaga, 1:0 Norraga, 3:0 Horvaatiaga, 1:0 Kreekaga), aga ainult korraks.

2017. aastal suudeti teha valiksarjas Martin Reimi juhendamisel hea miniseeria, kui viie mänguga koguti kaheksa punkti, mille vahele mahtusid veel maavõistlustes saavutatud võidud Horvaatia ja Läti üle. Seejärel pole head ja publikule rõõmu pakkuvat rütmi üles leitud. Tänavu suvel vahetati pärast Saksamaalt saadud 0:8 kaotust juhti ning Reimi asendas Karel Voolaid.

Eesti jalgpallikoondise keskkaitsja Karol Mets. Foto: Jana Pipar / jalgpall.ee

Karol Mets: oleme julgemad ja enesekindlamad

Peatreeneri kohusetäitja rollis Voolaid lõpetab tänase mänguga oma kolmanda koondiseakna. Optimistliku ilmavaatega inimesel pole keeruline märgata pisikesi, aga siiski äratuntavaid edenemisi, kui kõrvutada Voolaidi esimest ja teist akent ning teist ja kolmanda akna avamängu (0:1 kaotus Ukrainale). Nüüd on vaja samas vaimus jätkata ning olla üle Zaporižžjas kogetud pettumusest, mille Ukraina 90+2. minuti võiduvärav valmistas.

"Teine poolaeg oli meie poolt küllaltki okei mäng. Saime kohati vastasele hea surve peale panna ja tolle poolajaga võib rahule jääda. Samas lõpus löödi meile värav, mis tõmbab emotsiooni muidugi alla. Aga usun, et meeskond suutis kaasa võtta pigem positiivse, sest kuigi kaotus tuli, siis see, mida ise kohati teha suutsime, oli väga hea," mõtiskles oktoobris Ragnar Klavani puudumisel selgeks kaitseliini liidriks tõusnud Karol Mets neljapäevase kohtumise järelmõjude üle.

Mille poolest on Eesti praegu parem meeskond, kui septembri alguses, kui Voolaid esimest korda peatreenerina koondislaste ette astus? "Oleme palliga mängus kõvasti juurde pannud ja paremaks läinud. Ka trennis on näha, et suudame palli paremini hoida ja tuleme välja olukorrast, kust varem ei suutnud. Paremad kohavalikud loovad eeldusi rasketest situatsioonidest väljatulekuks. Meeskonna julgus ja enesekindlus on tõusnud," kostis Mets.

Selle julguse ja enesekindluse paneb täna proovile näljane Hollandi meeskond, kes põleb soovist virutada vastu tatti nende kallal mitu päeva järjest irisenud riiklikule jalgpallipressile. Nimelt leidis Hollandi pressikorpus üpris üksmeelselt, et kuigi meeskond tagas Belfastis Põhja-Iirimaaga tehtud 0:0 viigiga koha EM-finaalturniiril, oli esitus kahvatu ja tekitab pigem muret kui rõõmu.

Hollandi koondise eilne treening. Foto: Jana Pipar / jalgpall.ee

Holland esitab oma koondmeeskonnale ülikõrged nõudmised

Koeman viskus eilsel pressikonverentsil raevukalt meeskonna ja enda saavutuse kaitsele: "Kõigil on oma arvamus ja muidugi jäävad nad sellele kindlaks. Me saime edasi ja teame, et suudame mängida paremini ja teemegi seda. Töötame kõik koos selle nimel. Mina viisin meid finaalturniirile, eelmised mehed mitte. Võib-olla mõned on natuke liialt kriitilised minu suhtes. Olen sellest natuke üllatunud, aga kaitsen siin ka oma mängijaid."

Too salvav sõnavõtt peegeldab väga hästi, kuivõrd kõrged ootused Hollandis oma jalgpallimeeskonna suhtes valitsevad. Võitmisest ei piisa, vaid nagu tänast kohtumist võõrustavale Johan Cruyff Arenale nime andnud jalgpallimaestro – muidugi kandis ta särki numbriga 14! – ütles: "Kvaliteet ilma tulemusteta on mõttetu. Tulemused ilma kvaliteedita on igavad."

Holland nõuab oma meeskonnalt nii kaunist tulemust kui ka kaunist jalgpalli. Seda ka tänases mängus Eestiga, mis ei otsusta kummagi meeskonna jaoks midagi. Johan Cruyff Arena 55 000 piletit on välja müüdud ning publikut ei huvita kapteni Virgil van Dijki puudumine, vaid nad nõuavad näha head jalgpalliajaviidet. Eesti meeskonna ülesanne on 55 000 hollandlase teisipäevaõhtu tuksi keerata.

19. novembril kell 21.45 Johan Cruyff Arenal Amsterdamis

Holland - Eesti

Peakohtunik: Davide Massa
Abikohtunikud: Alberto Tegoni, Stefano Alassio
Neljas kohtunik: Daniele Doveri (kõik Itaalia)

Eeldatavad algkoosseisud:

Holland vs Eesti - Football tactics and formations

Statistika:

HOLLAND 8. voor EESTI
16.11. vs Põhja-Iirimaa (v) 0:0
13.10. vs Valgevene (v) 2:1
10.10. vs Põhja-Iirimaa (k) 3:1
09.09. vs Eesti (v) 4:0
06.09. vs Saksamaa (v) 4:2

Viimased mängud 14.11. vs Ukraina (v) 0:1
10.10. vs Valgevene (v) 0:0

09.09. vs Holland (k) 0:4
06.09. vs Valgevene (k) 1:2
11.06. vs Saksamaa (v) 0:8
16 (5 võ, 1 vi, 1 ka), vv 19:7 Punktid kokku
1 (0 võ, 1 vi, 6 ka), vv 2:21
6 (2 võ, 0 vi, 1 ka), vv 9:4 Punktid kodus/võõrsil (0 võ, 1 vi, 2 ka), vv 0:10
6 Memphis Depay
5 Georginio Wijnaldum
Parimad väravakütid 1 Konstantin Vassiljev
1 Erik Sorga
Marten de Roon Mängukeelu all -
Joel Veltman Mängukeelu ohus Sergei Lepmets
09.09.2019 (v) 4:0
06.09.2013 (v) 2:2
22.03.2013 (k) 3:0
05.09.2001 (k) 5:0
02.06.2001 (v) 4:2
Omavahelised mängud 09.09.2019 (k) 0:4
06.09.2013 (v) 2:2
22.03.2013 (v) 0:3
05.09.2001 (v) 0:5
02.06.2001 (k) 2:4
Järgmised mängud

26.03. Uus-Kaledoonia* (k)

(k) - kodus; (v) - võõrsil; (n) - neutraalsel pinnal; võ - võidud; vi - viigid; ka - kaotused; vv - väravate vahe; * - sõprusmäng.

Betsafe'i koefitsiendid:

Hollandi võit - 1,01
Viik - 20,00
Eesti võit - 75,00

Tabeliseis:

Koht
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
7
6
0
1
24:6
18
2.
Holland
7
5
1
1
19:7
16
3.
7
4
1
2
8:7
13
4.
8
1
1
6
4:16
4
5.
7
0
1
6
2:21
1

Eesti koosseis

Väravavahid
Marko Meerits (26.04.1992) – JK Narva Trans 12/0
Sergei Lepmets (05.04.1987) – Tallinna FCI Levadia 11/0
Matvei Igonen (02.10.1996) – Tallinna FC Flora (laenul Lilleström SK-st) 3/0

Kaitsjad

Taijo Teniste (31.01.1988) – SK Brann (NOR) 76/0
Karol Mets (16.05.1993) – Stockholmi AIK (SWE) 60/0
Gert Kams (25.05.1985) – Tallinna FC Flora 60/3
Ken Kallaste (31.08.1988) – GKS Tychy (POL) 43/0
Artur Pikk (05.03.1993) – Legnica Miedź (POL) 36/1
Nikita Baranov (19.08.1992) – FC Alashkert (ARM) 37/0
Joonas Tamm (02.02.1992) – Lillestrøm SK (NOR, laenul FC Florast) 34/3
Märten Kuusk (05.04.1996) – Tallinna FC Flora 2/0

Poolkaitsjad ja ründajad

Konstantin Vassiljev (16.08.1984) – Tallinna FC Flora 118/25
Sergei Zenjov (20.04.1989) – Karagandõ Šahtjor (KAZ) 83/13
Sander Puri (07.05.1988) – Nõmme Kalju FC 78/4
Henri Anier (17.12.1990) – Suwon FC (KOR) 61/13
Ilja Antonov (05.12.1992) – Ararat-Armenia (ARM) 49/2
Henrik Ojamaa (20.05.1991) – Legnica Miedź (POL) 42/1
Mattias Käit (29.06.1998) – NK Domžale (SVN) 25/5
Frank Liivak (07.07.1996) – Tallinna FC Flora 16/2
Martin Miller (25.09.1997) – Tallinna FC Flora 9/1
Mihkel Ainsalu (08.03.1996) – Tallinna FC Flora 6/0
Erik Sorga (08.07.1999) – Tallinna FC Flora 5/1
Vladislav Kreida (25.09.1999) – Tallinna FC Flora 3/0

Peatreeneri kohusetäitja: Karel Voolaid

Hollandi koosseis:

Väravavahid
Jasper Cillessen (22.04.1989) – Valencia (ESP) 54/0
Jeroen Zoet (06.01.1991) – PSV 11/0
Marco Bizot (10.03.1991) – AZ 0/0
Kaitsjad
Daley Blind (09.03.1990) – Ajax 68/2
Stefan de Vrij (05.02.1992) – Internazionale (ITA) 37/3
Virgil van Dijk (08.07.1991) – Liverpool (ENG) 32/4
Matthijs de Ligt (12.08.1999) – Juventus (ITA) 21/2
Joël Veltman (15.01.1992) – Ajax 21/2
Nathan Aké (18.02.1995) – Bournemouth (ENG) 11/1
Denzel Dumfries (18.04.1996) – PSV 9/0
Patrick van Aanholt (29.08.1990) – Crystal Palace (ENG) 9/0

Poolkaitsjad

Georginio Wijnaldum (11.11.1990) – Liverpool (ENG) 61/15
Kevin Strootman (13.02.1990) – Marseille (FRA) 45/3
Davy Pröpper (02.09.1991) – Brighton & Hove Albion (ENG) 17/3
Marten de Roon (29.03.1991) – Atalanta (ITA) 15/0
Frenkie de Jong (12.05.1997) – Barcelona (ESP) 13/1
Donny van de Beek (18.04.1997) – Ajax 9/0

Ründajad

Ryan Babel (19.12.1986) – Galatasaray (TUR) 62/10
Memphis Depay (13.02.1994) – Lyon (FRA) 51/19
Quincy Promes (04.01.1992) – Ajax 40/7
Luuk de Jong (27.08.1990) – Sevilla (ESP) 22/5
Steven Berghuis (19.12.1991) – Feyenoord 15/0
Wout Weghorst (07.081992) – VfL Wolfsburg (GER) 3/0
Myron Boadu (14.01.2001) – AZ 0/0
Calvin Stengs (18.12.1998) – AZ 0/0

Peatreener: Ronald Koeman
SEOTUD PILDIGALERII
Fotograaf: JANA PIPAR
SEOTUD LOOD
SEOTUD MÄNGUD
Kommentaarid

Ivory Alvar   •  
Väärika saunaga lõppeb see valiksari.
Pierre   •  
Olles jälginud Eesti koondist 90te algusest tänaseni, siis praegu ollakse küll kõige mannetumad. Poisid on nagu makaronid. Ja seal see iva ongi. EJL treeningmetoodika ei hõlma endas füüsilisi trenne teismelistele poistele. Ometi kõigis muudes trennides on see loomulik. Niiet pohlaku progress on meid viinud täielikku auku. Täna saame 5-0, heal juhul! Voolaid ajab aga lihtsalt sitta suust välja, kompab pimeduses. Eesti koondise mängu on lihtsalt olematu ja häbiväärselt mannetu!! Isegi mingit võitlust pole seal enam näha....
opinion   •  
Kahjuks, nagu paljudes kohtades, roolis on need inimesed, kellel ei ole mingit aimu, kuidas asju paremaks teha.
Hakkab kõik noorte tööst, meil on hulk laste treenereid, kes ise ei osanud mängida ja nad nüüd siis on treenerid. Ütleme Eesti jaoks, meil ikka päris palju on lapsi , kes tegelavad jalgpalliga, aga ausalt on vaja öelda, et tegelevad nad vale asjaga. Näiteks see Flora suund ja treenerite tase on katostroofiline ja on olnud kogu aeg. Siia maani näed suurt hulka jalgpallureid, kes ei oska isegi söötu anda. Tehnikast ei hakka üldse midagit rääkima. Kust kohast siis need jalgpallurid tulevad, kui noorte töö on metsas. Tuleb igasugused treenerid Eestisse, aga materjali ei ole. Pole mõttet taktikast rääkida, kui inimene ei oska palli omaks võtta, ja nii juba 20 aastat. Midagit ei muutu, ja kõik on vist rahul situatsiooniga. Eesti jalgpalli toetajad staadionil reageerivad iga oma meeskonna puutele aplausiga, et juba ollakse sellega rahul , et nab vähemal saavad palli puutuda. Tõesti häbi, mingit progressi. Meil ju demokraatia. Miks ühed ja samad inimesed on roolis juba aaaastaid ja tulemuseks on 0 !!! Oleks vaja ikka suuri reforme teha, ja mitte alt, vaid ülevalt!
LeoPeoleo   •  
Minu arust on käärid suurte ja väiksemate vahel selles valiktsüklis kuidagi eriti suureks läinud. Päris palju on totaalseid hävitamisi olnud selliste pigem väiksemate koondiste vastu (a la Armeenia, Eesti, Leedu). Varem olid skoorid 2-0, 3-0 või 3-1 üsna tavalised meiesuguse riigi vastu. Sel korral paugutatakse 6-0, 8-0, 9-1 jne, nagu varem võib-olla vaid San Marino sarnaste mikroriikide vastu. Asi võib olla ka jürgenklopilikus kõrge pressinguga jalgpallistiilis, mis viimastel aastatel on üha populaarsemaks muutumas ja mille vastu meiesugune pigem väiksem jalgpalliriik pole suutnud rohtu leida.

Sisene
MEISTRITE LIIGA LÕPPVAATUS
Barcelona koolipoisid kukutasid Interi, Ajax hävis
Viimasest tagahoovipoisist, Miroslav Klose näitel
PREMIUM LIIGA LIIKUMISED
Pikk ette (ja ise järele) | Staarmängija Kapperi lahkumine Tulevikku on Tammekale piinlik pauk
Suur lugu | Maksim Gussev: mind on ära unustatud, aga ma tulen varsti tagasi
TOIMETAJA VALIK
RISTNURK
VIIMASED PILDIGALERIID
 
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
Tallinna FC Flora
36
29
3
4
110:21
90
2.
Tallinna FCI Levadia
36
24
6
6
98:32
78
3.
Nõmme Kalju FC
36
22
11
3
79:34
77
4.
Paide Linnameeskond
36
23
5
8
78:30
74
5.
Tartu JK Tammeka
36
14
7
15
57:62
49
6.
JK Narva Trans
36
13
9
14
57:49
48
7.
Viljandi JK Tulevik
36
7
7
22
35:75
28
8.
JK Tallinna Kalev
36
6
6
24
29:89
24
9.
FC Kuressaare
36
6
5
25
24:87
23
10.
Maardu Linnameeskond
36
4
5
27
30:118
17