Vaasas arenguhüppe teinud Ojamaa: tahaksin vennaga koos koondises mängida (0)

15. JAAN 2019, 12:58

Autor: IVAR LEPIK, DOHA

Aastase pausi järel taas koondisekutse teeninud Vaasa Palloseura äärekaitsja Hindrek Ojamaa (23) rääkis pikas intervjuus Soccernet.ee-le koondise esindamisest, aga ka koduklubist ja -linnast.

Eelmisel talvel VPS-iga liitunud Ojamaa avaldas muuhulgas, et üheks tema suureks sihiks on pallida rahvuskoondises koos neli aastat vanem venna Henrikuga - seni ei ole nende teed suures jalgpallis ristunud.

Oma koondisedebüüdi tegi Hindrek juba kolm aastat tagasi, kui Eesti kohtus Abu Dhabis Rootsiga; järgmisel korral kutsuti ta koondisesse Kariibi mere turneeks ja siis juba Okeaania turneeks ehk sisuliselt aastaste pausidega. Kokku on äärekaitsja koondisekontole kogunenud neli mängu ja 143 minutit.

Tore sind jälle koondises näha. Kindlasti on sul endal ka hea meel siin tagasi olla.
Loomulikult on hea meel, jah. Eelmisel aastal mind siin ei olnud, aga hooaja lõpus, kui mängisin [klubis], siis äkki treenerid nägid, et on vaja kutsuda jälle.

Mingis mõttes on see kõige tugevam koondis, kus sa olnud oled.
Jah, võib nüüd öelda küll. Meil on päris hea võistkond kokku saadud. See on täitsa tõsi.

On sinu jaoks eelmiste kordadega võrreldes midagi teisiti ka?
Väga ei ole. Mängud on lihtsalt sellised ... Veidi tuttavamate riikide vastu. Muidu väga midagi teistmoodi küll ei ole.

Alustuseks mängisime Soomega. Oleksid tahtnud ennast näidata tuttavate vastu?
Eks ma teadsin seal jah mõnda, kelle vastu mängisin sel hooajal, aga arvan, et Kams tegi väga korraliku mängu. Äkki teises mängus mängin, see on treeneri otsus. Eks seda näeb.

On peatreener sinuga rääkinud ka, et millist rolli ta sinul koondises või Islandi vastu näeb?
Nii palju on kui me trennides oleme rääkinud, mida ta soovib minult äärekaitses ja kuidas mängima peaksin. Nii palju oleme rääkinud, aga ega see pole kindel, et ma mängin Islandi vastu.

Oled sa koondise koosseisu selle pilguga ka vaadanud, et on Kams ja paremkaitses veel Taijo Teniste ehk seal on kaks meest, vasakkaitses ainult Trevor Elhi. Võibolla nähakse sind hoopis vasakul?
Jah, ei oskagi öelda. Ta (Reim - I. L.) pole midagi maininud, aga eelmise hooaja lõpus ma mängisin vist äkki viis mängu VPS-i eest tõesti vasakus kaitses, äkki ta nägi mõnda mängu ja mõtleb ka selle peale. Eks seda on kuulda.

Vaatasin ka, et hooaega alustasid paremal, aga viimased mängud olid vasakkaitses.
Meil olid vigastused ja treener pani mind vasakusse kaitsesse. Natuke harjumatu alguses oli, aga ma arvan, et sain täitsa hästi hakkama seal. Jällegi huvitav kogemus - ma ei ole vasakus kaitses väga palju mänginud, aga nüüd on näha, et kui on vaja, siis saan ka seal hakkama.

Kuidas sa ennast tunned, kui pead niimoodi erinevaid rolle täitma? On ümber harjumine lihtne?
Paljud inimesed arvavad ilmselt, et mis seal ikka, lähed lihtsalt vasakule poole ja mängid samamoodi. Tegelikult need liikumised ja kõik see on teisel poolel natuke erinevad. Peab harjuma. Üks-kaks mängu kulus ja siis oli juba selge, et tuleb vasaku jalaga rohkem mängida.

Vaasas oli sul nüüd esimene aasta. Liitudes ütlesid, et nad on keskendunud noorte arendamisele. Oled sa sellega rahul, mida sealt aastaga said?
Jaa, sellega olen tõesti väga rahul. Treener andis mulle väga palju juurde. Ideid, kuidas mängida, mida parandada. Olen tõesti väga rahul. Nii peatreener kui abitreenerid andsid mulle sel aastal väga palju ja arvan, et sealt tuli juurde ka natuke rohkem enesekindlust just palliga mängus.

Arvad, et oled siis eelkõige palliga mängus juurde pannud?
Jah, arvan küll. Samas ka kaitsepool on arenenud. See aasta oli arengu poolest päris-päris hea (naeratab - I. L.). Ise tunnen seda ka, et olen läinud aastaga paremaks.

Räägi Vaasast kui elukohast. Milline see on, mida seal teha?
Mida seal teha ... Selline tavaline väike linn on, kuskil 70 000 elanikku. Mere ääres on ilus, seal on igasugused rajad, kus saab käia. Tavalised asjad on ka, kinod ja nii edasi, need on kõik olemas. Looduses mulle meeldib käia ja seal on tõesti väga ilus loodus. See mulle Vaasa juures väga meeldib. Aga mis veel? Peale trenni teen tavaliselt õhtuti veel ise teise trenni otsa, aga vabadel päevadel sõidan ja vaatan ringi. Ütleme nii, et igav ei hakka.

Sel aastal oli sul Vaasas seltsis Marko Meerits. Kui palju sa tema või teiste Soomes mängivate eestlastega suhtled?
Markoga ühes tiimis olles suhtlesime ikka palju, käisime söömas ja olime palju koos. See oli väga tore. Teiste soomlastega ... (muigab - I. L.) Eestlastega, kes Soomes mängivad, nendega ... Vaasa on lihtsalt nii kaugel teistest linnadest, et on väga raske kokku saada, aga kui Eestis olin, siis Anieriga saame vendadega väga hästi läbi. Teda ma ka nägin.

Paljud, kes meil Soome liigas mängivad, on koondises ka põhimehed. Sind ei ole suuremateks mängudeks isegi kutsutud. Tunned ise, nagu sind oleks kuidagi kõrvale jäetud või unustatud?
Ei, ei. Ma arvan, et mind ei ole unustatud. Lihtsalt praegu Taijo on paremas kaitses väga hästi mänginud ja ma lihtsalt pean tegema oma asja, koduklubis mängima hästi ja kui treenerid näevad, et olen piisavalt hea, siis küll nad kutsuvad mind. Ma veel liiga palju ei mõtle selle peale, kas nad nüüd kutsuvad või ei kutsu. Kui kutsuvad, olen väga rõõmus ja annan endast maksimumi.

Kui palju võib asi selles olla, et kaitsjatest ikkagi räägitakse vähem kui ründajatest? Ründajal on ilmselt lihtsam välja paista.
Nii see on, raske kuidagi muuta. Kaitsja töö on kaitsmine, seal on sellised asjad, mis rahvale-fännidele niiväga silma ei jää, aga kaitsmine on ikkagi tähtis. Hoida see null seal taga ja siis peavad ründajad oma töö ära tegema. Nemad löövad väravaid rohkem kui kaitsjaid, see on nende töö.

Meeldib sulle endale äärekaitsjana rohkem rünnata või kaitsta? See on mitme tahuga roll.
Minul on ikkagi esimene mõte kaitses olla piisavalt hea, üks-ühe vastu mängimine ja kõik see on väga tähtis. Arvan, et kaitse tuleb esimesena ja kui ründame, siis nii koondises kui ka koduklubis pannakse rõhku ka sellele, et äärekaitsjad rünnakuid toetaksid. Rünnakust ära ei ütle, olen valmis minema!

Su vennal oli samuti üks karjääri parimaid aastaid, ta mängis ennast ka koondises tugevalt pildile. Kui palju see sind motiveerib?
Kindlasti, jah. Tahaks temaga koos mängida! See oleks tõesti väga-väga lahe. Kas siis pannakse teda vasakule äärele, kus talle meeldib, või siis paremasse äärde ja saaksime mängida ühel äärel - arvan, et meil oleks päris hea klapp. Äkki treenerid peaksid selle peale mõtlema (muheleb - I. L.)!

Sul on võrreldes temaga veel muidugi neli aastat aega, oled selles mõttes veel noor mängija tegelikult.
Jah, aega on. Iga aastaga proovin areneda nii palju kui saan ja see ongi eesmärk. Muud siin praegu mul väga teha ei ole. Arvan, et kui piisavalt hästi arenen, siis treenerid näevad seda ja kutsuvad.

Hetkel tunned, et Vaasa on arenemiseks õige koht?
Arvan küll. Kliima nii soe ei ole kui paljud tahaks, aga olen tõesti rahul praegu. Mul on aasta veel lepingut ja see tõesti hea koht. Arenemisruumi on veel kõvasti.

Saad siis kindlalt öelda, et 2019 näeb Vaasa publik sind edasi?
Jaa, jaa, see on kindel. Peale koondist lähen sinna tagasi.

Soome liiga alustab sellest aastast uue formaadiga, kus on natuke vähem mänge. Kuidas sina sellele vaatad?
Ei oskagi väga midagi öelda - kui selline formaat on meile pandud ette, siis nii me ka mängime. Lõpus on play-offi faas, mis on väga huvitav, seal saab veel seitsmes koht ka mängida eurokoha peale. Tuleb ikkagi terve hooaeg korralikku tempot peal hoida ja anda endast maksimum kogu aeg.

Mängijana võibolla siis natukene huvitavam, kui viimased kümme vooru mängida kohtadele kuues kuni kaheksas?
Jah, seda küll. Lõpuni peab keskenduma, ei saa jalga lõdvaks lasta. Praegu oli nii, et kui oled kaheksas-üheksas, aga kindel, et jääd püsima, siis oli variant hooaja lõpus lõdvaks lasta. Arvan, et see ei ole õige tegu. Siis peabki ikkagi mängima lõpuni täiega.

Tean, et sa pole tahtnud kunagi mingit kaugemat sihti välja öelda, aga mis sulle tundub, et võiks olla Vaasast järgmine loogiline samm edasi?
Neid samme jalgpallis on. Soomest edasi ... Tuleb lihtsalt ise mängida nii hästi, et jääda kellelegi silma. Valida või nii öelda ei oska küll, kuhu täpselt võiks minna. Arvan, et tuleb lihtsalt areneda nii palju kui võimalik ja näha, mis variandid siis tulevad. Nii on kõige õigem minna - ma ei hakka endale mingit kindlat riiki seadma, et ütlen vennast agendile, et tahan sinna ja otsi. Nii mulle ei meeldi teha.

Aga on mingi koht, mille puhul sa tunned, et sinu stiil võiks sobida?
Kuhu minu stiil võiks sobida ... Ei oskagi nii täpselt öelda. Skandinaavia, ma arvan, ei oleks ka järgmise sammuna paha, või Kesk-Euroopa. Ma ei oskagi täpset kohta öelda, kuhu minu stiil sobiks. Eks see oleneb kõik võistkonnast, riigi järgi on väga raske öelda. Kui minu stiil sobib mingile võistkonnale ja nad mind tahavad, siis kaalun neid variante.