Valitsuse otsuse ootel. Kuidas jätkub Eestis jalgpall? (3)
Kultuuriminister Tõnis Lukas on avaldanud lootust, et maist võiks organiseeritud treeningtegevuseks avada staadionid ning suve hakul võiksid ka Eestis jätkuda jalgpallivõistlused. Kuidas see kõik välja näeks?
Kuivõrd koroonaviirusesse nakatumiste arv on Eestis näidanud kerget langustrendi, arutab Vabariigi Valitsus üha jõulisemalt eriolukorrast väljumise strateegiat. Üks valdkond, mis võib vähemalt osaliselt taas ellu ärgata, on sport ning selle hulgas ka jalgpall.
Rootsis käib tänasel päeval treeningtöö tavapärases rütmis, Soomes, aga ka näiteks Saksamaal, harjutavad võistkonnad väikestes gruppides. Täna avaldas Eesti valitsus COVID-19 levikust põhjustatud olukorrast väljumise strateegia ning selle pinnalt võib valitsuselt juba lähipäevil oodata otsust ka Eestis tippklubide treeningutele lubamisest.
Kui otsus saabub, alustavad Premium liiga klubid treenimist, ent mängudeni jõudmisega läheb igal juhul aega. Olukordi mõjutavaid tegureid on mitmeid ning kõik sõltub peaasjalikult ikkagi sellest, kas koroonaviiruse levik õnnestub pidama saada või mitte.
Jalgpalliliidul on põhjalik plaan treeningtöö taastumiseks
Positiivse stsenaariumi käikumineku korral ei tasu aga arvata, et kõik oleks nipsust nii nagu varem. Jalgpall saab naaseda ainult väga täpseid juhiseid järgides. Selle jaoks on Eesti Jalgpalli Liit loonud plaani, mis võiks järkjärguliselt viia lõpuks liiga käimaminekuni. Plaani koostamisel on peetud nõu Saksamaa vutiliiduga, kes lõi esimesena detailse kava. Bundesliga soovib tänase seisuga oma kohtumistega jätkata juba 9. mail.
Treeningutega alustamise esimeseks eelduseks on see, et klubides toimetav personal ja mängijad oleksid terved. Tänaseks on suur osa Premium liiga klubidest jõudnud koroonaviiruse testimisega lõppjärku. See tähendab, et enamik vutimeestest ja treeneritest on testitud, kuigi protsess kestab veel.
Oma mängijate ja personali turvalisuse eest vastutavad klubid, seega ka testimiste korraldamine on käinud klubiti erinevalt. Kes on saanud, on võtnud perearstilt saatekirja ning käinud tasuta näiteks drive-in meetodil oma proovi andmas. Teised on pidanud külastama erakliinikuid, mis pakuvad tasulist testimise võimalust.
Tasuline testimine maksab 81 eurot ja nendegi osas on klubides erinev praktika: osa klubisid maksab need kinni, teistes peavad mängijad selle summa oma taskust välja käima. Ühe klubi vajadus on keskeltläbi 30 testi – see number sõltub mängijate ja taustapersonali suurusest. Tasuliste testide puhul on kulu klubi kohta umbkaudu 2500 eurot, ent nagu öeldud, mitmel pool maksavad mängijad enda eest ise.
Kui mängijad ja ametiisikud on terved ning valitsus teinud positiivse otsuse, alustatakse tööga järkjärguliselt ning esialgu väga ettevaatlikult. EJL-i plaan on suures pildis jaotatud kolme etappi.
Kuidas treeningtöö jätkub?
Kõige üldisem põhimõte on, et tuleb jälgida Terviseameti poolt antud juhiseid. See tähendab, et peab vältima kokkupuuteid võõrastega ning hoolitsema oma isikliku hügieeni eest. Premium liiga võistkondade treeningud peavad toimuma värskes õhus ning kõrvaliste isikute jaoks suletud territooriumil. Harjutusväljakute juurde tuleb luua käte desinfitseerimise punkt ning enne väljakule pääsemist mõõdetakse kontaktivabalt asjaosaliste kehatemperatuuri. Lisaks peavad nad enne igat harjutuskorda andma kinnituse, et ei neil ega nende leibkondlastel pole külmetushaigusele iseloomulikke tunnuseid nagu köha, nohu, kurguvalu ja palavik. Alaealised mängijad tohivad osaleda ainult vanema kirjalikul nõusolekul.
Kehatemperatuuri mõõtmist hakkab läbi viima klubi meditsiiniline personal, kes peab kandma maski ja ühekordseid kindaid. Kusjuures EJL on tellinud isikukaitsevahendeid, et neid jagada kõikidele Premium liiga klubidele.
Ei enne, pärast ega ka trenni ajal ei tohi kasutada väljakute juures olemasolevaid ruume. See tähendab, et nii mängijad kui treenerid peavad harjutuskorrale saabuma riietatult, oma transpordiga (seejuures ei tohi sõiduvahendit meeskonnakaaslasega jagada) ning kohe trenni järel lahkuma koju, kus saab pesta, süüa jne. Kasutada võib vaid WC-d, kus on desinfitseerimisvahendid ja mida puhastatakse iga treeningkorra järel.
Iga harjutuskorra kohta peab klubi koostama treeningplaani, mis tuleb edastada jalgpalliliitu. Samuti peab kõik treeningud täismahus kogu väljakut katva staatilise kaameraga üles filmima ning salvestused EJL-i saatma. Kõikide tingimuste täitmist kontrollib jalgpalliliidus loodud Premium liiga kriisikomisjon, kuhu kuulub lisaks jalgpalliliidu töötajatele ka arst. Seesama kriisikomisjon hakkab klubisid pisteliselt kontrollima, et kõik reeglitest kinni peaksid.
Esimeses etapis hakkavad treeningud toimuma väikestes rühmades, mis on alati samas koosseisus. See tähendab, et terve meeskond veel omavahel kokku ei puutu. Mängijad peavad hoidma kahemeetrist vahet, otsene füüsiline kontakt ja näiteks peaga palli mängimine on keelatud. Kõiksugused väga lähedast kontakti nõudvad abivahendid nagu massaažirullid, matid ja kummilindid peavad olema personaalsed ning need tuleb iga treeningkorra järel puhastada. Harjutuskorra järel puhastatakse ka pallid.
Esimene etapp võiks kesta minimaalselt nädala, misjärel kriisikomisjon analüüsib olukorda ning suhtleb Terviseameti või mõne muu riigiasutusega. Selle etapi järel peaks läbi viima ka lisatestimisi, et hinnata olukorda detailsemalt. Kui kõik on korras ning riik annab loa, saaks siseneda järgmisesse faasi.
Teises etapis saaks treenida juba meeskondlikult. Lubatud oleksid ka kontaktsed harjutused, ent hügieeni jälgimine oleks sama range. Siseruume ei tohiks endiselt kasutada, mängijad peaksid riietuma ja pesema kodus jne. Samu nüansse silmas pidades toimuks selle etapi lõppjärgus treeningmäng.
Etapi järel tehakse põhjalik analüüs ja hetkeolukorra hindamine. Kui riigilt tuleb luba, liigutakse edasi järgmisesse etappi.
Kolmas etapp tähendab Premium liiga jätkumist ilma publikuta ja suletud staadionitel kuni Vabariigi Valitsuse või Terviseameti vastava korralduseni. Mängule pääseksid ainult otseselt mängu läbiviimise ja teleülekande korraldamisega seotud isikud vastavate lubade saatel. Kõik sportliku poolega mitteseotud inimeste kehatemperatuuri mõõdetaks staadioniväravas ning nad peavad kinnitama, et neil pole haiguse tunnuseid. Teenindav personal peab kandma ka personaalset kaitsevarustust.
Staadionit ja selle ruume desinfitseeritakse mängupäeva hommikul ja kohtumise järel. Võimalusel kasutatakse mitut riietusruumi, et hoida mängijate vahel siseruumis suuremat distantsi. Mängupalle desinfitseeritakse enne mängu, vaheajal ja matši järel. Nii enne kui pärast kohtumist ei toimuks kätlemist, vaid eemalt tervitamine ja tänamine. Keelatud oleks pealtvaatajate kogunemine staadioni vahetus läheduses.
Kuidas edasi mängitakse?
See, kuidas ja millise formaadiga Premium liigat edasi mängitakse, sõltub sellest, millal täpselt mängima saab hakata. See omakorda sõltub viiruse levikust, eriolukorra kestvusest ja valitsuse otsustest. Kuna treeningtöö taastumise erinevad etapid ei ole ajaliselt kivisse raiutud ning võivad jooksvalt pikeneda, ei saa hetkel ka lõplikke plaane teha.
Igal juhul võib eeldada, et Premium liiga senine kalender muutub. Vahet pole, kas mängima õnnestub hakata näiteks mai teises pooles, juunis või millalgi hiljem. Kuna eurosarjade lõpuleviimises on muutuseid, juuni koondisepaus ning ka suvine EM jäävad ära, siis selle arvelt tuleb kindlasti muudatusi ka Premium liiga kalendrisse.
Samuti mõjutab olukorda FC Kuressaare. Kuna Saaremaa on Eestimaa koroonaviiruse üks peamiseid koldeid, siis seal ei saaks kindlasti mängida enne, kui eriolukord on möödas. Samas saaks Kuressaare liigas ikkagi osaleda, sest nende esindusmeeskonna mängijad ja personal on alates eriolukorra kehtestamisest elanud Mandri-Eestis. Jalgpalliliit on valmis kalendri koostama selliselt, et Kuressaare mängib esialgu vaid võõrsilmänge.
Seega võib oodata täiesti uut mängukalendrit, ent kuna hooaeg on juba alanud, siis senipeetud kohtumised jäävad jõusse. Mitu vooru aga tänavu Eesti meistri selgitamiseks mängitakse, selgub jooksvalt. Üks on igatahes kindel: nii treeningtöö kui tulevikus ka mängud saavad jätkuda vaid juhul, kui koroonaviiruse levik väheneb ning asjaosalised ise on terved. Selleks on vaja kõigi vastutustundlikku käitumist.
