Võrus loodetakse publikunumbrid aastatega kasvatada poole tuhandeni (1)
Võru FC Helios oli möödunud hooajal 163 inimesega Esiliiga B suurima kodupublikuga klubi ning kogu Eesti liigasüsteemide peale paremuselt 12. kohal pealtvaatajate arvu poolest. Klubi sihiks on jõuda poole tuhandeni pealtvaatajani.
"Olime kõrgel kohal, aga see ühe mängu keskmine publikuarv pole võrreldav sellega, mis on päris jalgpallimaades," ütles Heliose tegevjuht ja esindusvõistkonna peatreener Jaanus Vislapuu klubi kodulehele. Tema sõnul tegeletakse aktiivselt sellega, et publikut staadionile juurde tuua ja kogukonda klubiga siduda.
"Loodame pealtvaatajate arvu aasta-aastalt kasvatada, et lõpuks Võrus täiesti arvestatava publikuhulgani jõuda," lausus Vislapuu. "Ma praegu näen, et oleks väga tore, kui mängudel käiks 400–500 inimest. Arvan, et see ei ole midagi utoopilist, see on teostatav, kui kasvatada Võrus jalgpallikultuuri ja teha mängupäevad inimestele meeldivaks elamuseks. Ega ma ei arvagi, et sinnani peaks kohe jõudma, aga iga aasta võiks keskmisele paarkümmend-kolmkümmend juurde panna."
Heliosel on sellest aastast korralik kunstmuruväljak ning järgmine eesmärk ongi selle kõrvale ehitada 300-400-kohaline tribüün. "Ei julge pead anda, et see kohe järgmisel aastal juhtub, aga me vähemalt püüame. See on infrastruktuuri arendamises järgmine samm, mis klubil plaanis," ütles tegevjuht.
Vislapuu tõi välja ka Eesti jalgpalli kitsaskoha - nimelt on kohalike omavalitsuste toetus klubidele nadi: "Omavalitsused toetavad jalgpalli, aga ootaks neilt suuremat tuge. Praegu millegipärast toimub spordikooli ja klubide laste eraldi lahterdamine, spordikooli lastele on määratud palju rohkem raha kui klubide lastele. Kui jalgpalliklubi on võtnud suured kohustused ja haldab ise infastruktuuri, siis spordikool saab lihtsalt olemasolevaid võimalusi kasutada. Spordiklubid, ja mitte ainult jalgpall, on minu nägemuse järgi ebaõiglaselt alarahastatud. Ma ei räägi mitte ainult linnast, vaid ka valdadest. Ootaks tulevikus debatti laste võrdse kohtlemise osas."
