Nii mängija kui treenerina Liivimaa parimaks tulnud Henn loodab noorest Poomist Florale uue liidri kasvatada (7)
Tänavusest hooajast FC Flora peatreenerina töötav Jürgen Henn (30) võitis pühapäeval teistkordselt Liivimaa karika. Juhendaja rääkis võidu järel nii mängust Jurmala Spartaksiga kui ka mitmetest persoonidest. Muuhulgas tõdes ta, et loodab Markus Poomist (18) Flora keskväljale uue liidri kasvatada.
Kui 2011. aastal võitis Henn Liivimaa karika mängijana, siis tänavu tegi ta seda juba treenerina. Peale tema on eestlastest selle kahekordne võitja veel vaid Gert Kams, kes samuti täna selle saavutuseni jõudis. Pühapäevase matšiga jäi Flora peatreener rahule: "Arvan, et nad olid suhteliselt täpselt sellised, nagu me arvasime. Mängisime korraliku mängu, võib-olla kohati kaitses olime natuke pehmed, aga ma ei saa meeskonnale midagi ette heita."
Teisel poolajal muutus Flora ründemäng paremaks ja selle taga oli vaid see, et Henn rääkis poolajal meestele, et mis nende avapoolaja mängus toimis ja mis mitte. "Vastane ka väsis - nad nägid päris palju vaeva, et meie käike kinni panna. Pidid päris palju jooksma ja teisel poolajal mõned augud leidsime," kommenteeris ta 2:0 võitu.
Liivimaa karikale lisas finaalipärast hõngu väljakul toimunud lõhkumine. Vigastuspause oli mängu jooksul kahe tiimi peale rohkem kui ühel käel sõrmi. Gert Kams pidi matši koguni pooleli jätma, kuid Henni arvates ei läinud mäng füüsiliselt üle piiri.
"Arvan, et see oli okei. Kui käime kuskil välismaal neid treeningmänge mängimas, siis see piir selline ongi. Arvan, et ei ole mõtet vähemaga ka Eestis leppida, muidu oleme neis välismängudes hädas," ütles ta. Kams vahetati välja reie lähendajalihases tuntud valu pärast: "Hetkel ei tea täpselt [kui tõsine asi on]. Tal oli eelmisel aastal songa moodi asi - peame asja välja selgitama."
Vigastustega on Floral muresid veelgi. Keskpoolkaitsja Mihkel Ainsalul oli jalalabas metatarsali murd, mistõttu vajas mees operatsiooni. Taastumiseks kulub tal eeldatavasti kuus kuni kaheksa nädalat. Veel ei ole platsile naasnud ka vigastuspausi pidanud Joseph Saliste. Täna ei mänginud ka Rauno Alliku, kuid seda põhjusel, et jäi eile lihtsalt haigeks.
Poomist võiks kujuneda liider
Talvel on Flora kaotanud kolm oma mängulist liidrit - keskkaitsja Joonas Tamme, poolkaitsja Brent Lepistu ja ründaja Rauno Sappineni, kes kõik välismaale siirdusid. Kellelt Henn väljakul liidrirolli haaramist nüüd ootab? "Kaitseliinis kindlasti saab Madis [Vihmann] rohkem kamandada ja keskväljal miks mitte Markus [Poom], kuna ta on selline liidritüüp. Loomulikult on meil ka mõned kogenenumad mehed, Mait [Toom] ja Gert [Kams] näiteks, kes kindlasti seda rolli juba täidavad."
Poom sai mullu küll regulaarselt mänguaega, aga ei olnud raudkindel põhimees. Henn ütles, et ta eesmärk ongi noori kohati raskematesse olukordadesse panna: "Natuke ikka peab, et neil ka väga lihtne ei oleks. Markus on juba ikkagi 18 vist (naerab - K. E.), Mart Poomi poeg, mis siis veel. (Naerab). Järelikult sisu on."
Noorte poole vaadatakse ka oma praegu käivatel keskkaitsjaotsingutel. Henn ütles, et ta ei olnud viimasel koosolekul ja seega lähemalt ei saa kommenteerida, millised on otsingute arengud, aga sihiks on leida sobiv mees Eestist.
"Esmalt tahaks vaadata ikka kodumaalt. Esmapilgul alati tundub, et Eestist ei ole kedagi võtta, aga Floras oleme mingis mõttes näidanud, et saab. See teeb küll treeneril elu alati väga palju raskemaks, aga ikkagi saab, kui olla kannatlik ja neid mängijaid usaldada. See on võimalik. Kindlasti on lihtsam võtta mujalt [kogenum] mees, kelle saad kohe mängu lülitada. Noortega on nii, et hooaja alguses pead rohkem küüsi närima, aga hooaja lõpuks, nagu iga aasta on näidanud, on nad võimelised mängima," selgitas Henn.
Liivimaa karika võitis lisaks florakatele ka endine Nõmme Kalju äärekaitsja Karl Mööl, kes hetkel ametlikult koduklubita. Henn tema olukorrast: "Karli osas on endiselt nii nagu on. Ta treenib meiega ja üks variant on tal ka siia jääda, aga esmalt tahaks välja minna."
Igal treeneril on oma lemmikud, need kes saavad suurema rolli kui objektiivne tase on. Arnol oli mingi veider armastus Sobtsenko vastu, tõi meeskonda. Fännina oli tema mängitamist raske mõista.
Kahtlemata on noore Poomi perspektiiv sootuks teine ning see et ta Henni lemmik on, oli juba näha enne selle kõva häälega väljaütlemist. Elame-näeme ja loodame, aga hetkel on sellise jutu rääkimine suur avanss.