Ferraride tootja Karel Voolaid (1)

Aivar Pohlak ja Karel Voolaid. Foto: Brit Maria Tael

Pärast 2012. aasta U19 EM-finaalturniiri lõppu andis Karel Voolaid Jalkale intervjuu. See oli tark ja aus jutt, mille vaat et iga lauset võiks praegugi tsiteerida. Ta kirjeldas tabavalt meie (noortejalgpalli) seisu, tuues ilmekalt välja mängunüansid, mis tribüünil silma jäävad, ja andes neile seletuse.

Üks teemasid ka meie jalgpallis on küsimus, miks me mängime pigem kaitsvalt. Selle osalise paratamatuse kohta seletas Voolaid, et see on kinni oskustes ja enesekindluses, sest nende puudumise tunnetab vastane ära ning tippvõistkonnad teavad neid kahte-kolme käiku, mida nõrgemad palli endale võites otsivad, ja panevad need kinni.

See tähendabki sageli pika palli ette peksmist, mis on harva täpne ja efektiivne: "Neli-viis vastast meie poolel teeb survet ja meie tipuründaja on kahe vastaste keskkaitsja poolt hästi valvatud. Meie poolel on palju mängijaid, kelle vahemaad on väikesed, ning sellest situatsioonist palliga väljatulek nõuab individuaalset meisterlikkust, kiireid kombinatsioone ja üksteisemõistmist.

Päris tipptasemel näeme, kuidas pallita mängijad võidavad palle, lugedes vastaste kehakeelest nende mõtteid. Tunnetatakse, millal vastane ei julge palliga ümber keerata või millistesse tsoonidesse söötu otsitakse. Nii jääbki mulje, et pall saadakse väga kergesti kätte. Meie vastu mängides kulub tugevatel vähem energiat palli tagasivõitmiseks ja palliga olukordades on nad topelt enesekindlad. Noorte tasemel vaadatakse juba klubi järgi: see mees on näiteks Chelsea hingekirjas, pean ettevaatlik olema. Aga eestlaste puhul, kes pole nimekate klubide hingekirjas, võib võtta hoiaku, et nende vastu saab julgelt mängida."

Foto: Madis Reimund

"Kui tuleb pall meie üksikule ründajale, siis keskkaitsjad jälgivad kohe, kuidas eestlane palli omaksvõttu ajastab, kas ta teeb petteliigutusi. Kui kaitsjad näevad, et ohhoo – mees võttis palli, keeras ja läks, muutuvad nad ettevaatlikuks. Aga kui nad ise võidavad esimesed paar-kolm palli, tekib neil enesekindlus."

"Kui leiad näiteks leedulaste pressile vasturohu, tuled surve alt individuaalse meisterlikkuse ja kokkumänguga välja ning halvad nende mängu. Nad vaatavad – leppisime küll kokku, et pressime eestlasi, aga see ei õnnestu, sest nende kvaliteet on parem, kui arvasime. Nad tõmbuvad tagasi ja me pääseme ühtlasi ka surve alt, sest meile ei saa niisama ohutult otsa lennata."

"Me oleme terve arenguastme võrra maas ja tegeleme sellega, et noored mängijad õpiksid kõigepealt pea üleval hoidmist. Selle oleme selgeks saanud, et mängijad omavahel räägivad, aga tugevatega mängides on probleemiks see, et söödu saaja ei usalda infot, mille annab söödu andja. Kuskil kiilub kinni. Söötu saades tehakse liigutus, mis kinnitab söödu andjale, et usun sind, aga liigutuse lõpp ümberkeeramisel jääb poolikuks, usaldus on kadunud. Selle all kannatab ka varem räägitud surve alt väljatulemine.

Kõik taandub jälle individuaalsele meisterlikkusele, sest vahel juhtub, et palli vastuvõtja keskväljal teeb kõik justkui õigesti: võtab omaks ja keerab, aga laseb palli siiski kontrolli alt veidi välja, kus on jaol kiire vastane. Sealt tuleb kiire sööt meie värava alla ja koll. See õõnestab ka sedasama usaldust, sest meie söötja teeb oma arvates kõik õigesti, ta võib ka soovitada, kummale poole palliga pöörata, aga kui söödusaaja palli siiski kaotab, ei pruugi ta järgmises olukorras sööduandjat ikkagi usaldada."

Foto: Brit Maria Tael

Hoolimata ülaltoodust rääkis Voolaid: "Eesti klubid võiksid valida atraktiivse ja ründava stiili. Noortetreener ei tohi karta kaotada. Vigadest tuleb õppida ja neid treeningutel parandada. Peab õpetama noori tarkadeks ja intelligentseteks mängijateks, siis tulevad nad hiljem Lillekülas koondise eest mängides varem räägitud surve alt välja. Kui treeningul antakse lõtva söötu ja treener ütleb, et teeme kiiremalt ja täpsemalt, kuid ikka käib pehme pass, on küsimus selles, mis saab edasi. Kas treener peatab treeningu, öeldes: stopp, meie võistkonnas mängime kvaliteetselt. Et kui ma aastaid hiljem tribüünil istun ja Eesti koondist vaatan, näeks ma väljakul heatasemelist vutti!"

"Me ütleme ju, et mäng algab esimesest sekundist. Sama kehtigu ka trennis: kui astud üle valge joone, siis iga pallipuudutus ja liigutus, mida teed, määrab selle, kui heaks mängijaks sa tulevikus saada võid. Kvaliteet maksab."

"Tänapäeval unistavad noored jalgpallurikarjäärist ja sellega kaasnevast edust ning heast elust. Aga seda kõike ei saavuta, kui ei näe treeningul vaeva. (Naerdes – toim.) Tulevane Ferrari pannakse kokku juba praegu treeningutel: üks hea kätteõpitud sööt on luksusauto rattad, söödu vastuvõtmisel selja taha heidetud pilk auto kere jne."

Nüüd on Voolaid ise A-koondise eesotsas ja peab toetuma paljuski sellele, mida ta EJL-i koolitusjuhi ja noortekoondiste treenerina on suutnud meie jalgpallile anda. Viidatud intervjuu Jalkale lõpetas ta mõttega: "Me ei saa loota ka paljalt jalgpallibuumi ja sellest pealekasvavate jalgpallikultuuri kihistuste peale, mis võtab aega. Kas meil on niipalju kannatust oodata? Minul pole, ma tahaks varem veel paremaid tulemusi näha!"

Olgu lugeja ja jalgpallijälgija otsustada, kui palju on või ei ole Eesti jalgpall muutunud enesekindlamaks selle seitsme aastaga, mis intervjuust kulunud. Voolaiul endal enesekindlusest puudus pole. Nüüd on see vaja viia A-koondiseni.

***
Foto: Brit Maria Tael
Jaht kassidega

Martin Reimi (pildil) taandumine peatreeneri ametist näitas jalgpallikoondise aina süvenevat tähtsust Eesti ühiskonnas. Surve, mida tunnetasid pärast hävingut Saksamaale Reim ja tema meeskond, muutus nii suureks, et veelgi halvema ärahoidmiseks otsustati sügisel toimuvaid valikmänge silmas pidades anda võimalus uuele juhendajale.

Reimi puhul toodi välja tema taasiseseisvumisjärgset suurimat võiduprotsenti, aga tõdeti ka, et talle sattus juhendamiseks periood, kus meie mängijatel ei läinud välisklubides kõige paremini. Mängus Saksamaa vastu astus väljakule neli koduliiga mängijat. Kui me 2011. aastal kaks korda Iirimaa vastu EM-i play-off’e mängisime, ei käinud väljakul (koos vahetustega) ainsatki koduliiga meest ning valikus oli pallureid Hollandi ja Venemaa liigast, üks Inglismaa tugevuselt teisest divisjonist. Reimil polnud võrreldavat valikut.

Eestis ütleme, et mängida tuleb nendega, kes olemas on. Meilegi tuttav treener Carlos Queiroz on selle kohta lausunud, et portugali keeles öeldakse "Kui koeri pole, tuleb jahti pidada kassidega".

***
Kodumaisest müüdiloomest

Jalgpallis mängivad müüdid kandvat rolli ning neile viitamine teeb jutuajamise, arutluse ja meedias avaldatud teksti värvikamaks. Ajakirjanik Andres Vaher tuli pärast Martin Reimi lahkumisotsust välja lööva 1000 päeva võrdlusega: nimelt olevat kaotus Saksamaale tulnud tuhat päeva pärast ametisseastumist. Vaher asus numbrimaagiat, nagu ta seda nimetas, usinalt ekspluateerima, väites, et "Reim pidas treenerina rahvusesinduse eesotsas vastu täpselt (minu sõrendus – toim.) tuhat päeva" (PM 19.06). Päev varem oli ta oma artikli pealkirjastanud "1000 päeva pikka piina", mis on tegelikkusega ilmses vastuolus, sest tõenäoliselt kõige piinarikkamad olid Reimile just need kuus päeva pärast kaotust, mille kestel tuli otsus tagasi astuda. Ja ametis oli Reim ikkagi 1007 päeva, kui eeldada, et ta kirjutas lepingule alla samal päeval (14.09.2016), kui sellest avalikkust teavitati (need asjad ei pruugi olla vastavuses). Selle rehkenduse järgi tuli kaotus 1001. päeval.

Eelnev pole kriitika kolleegi tööle, vaid katse näidata, kuidas sünnivad müüdid. Tabav väljend võib minna käibesse ja hakata elama oma elu. Selles pole midagi halba. Aga kui kõneks tuleb näiteks faktipõhine ajalookirjutus, tuleb üle kontrollida kõik sellised "käibetõed".

Loe ajakirja Jalka varasemaid numbreid siit.

SEOTUD LOOD
Kommentaarid

MALAGA   •  
Ferrari osaleb 6 septembril avariis Belarus traktoriga ja kolm päeva hiljem tuuleveskiga ja ta lömastatakse . Kiire remont ei päästa teda kui 13 oktoobril sõidavad vastassuunavööndisse BMW und Mercedes - Benz .

Sisene
Enne kommentaari avaldamist tutvu Soccernet.ee kommentaaride hea tavaga.
VARSSAVI OOTAB!
Slovakkia-sammuga hinnalisi minuteid kogunud Jürgens: vajasin neid, et koondises jälle viie minutiga krampi ei saaks
VÄRSKED VUTIJUTUD
KOONDISEMÄNGU EEL
LIIGA OTSIB MEISTRIT
Kaheksa paremat, kes on kukutanud parimaid: Ajaxi ja Benfica esiareenidel lüüakse tuled eriliselt põlema
KOONDISE KESKVÄLJAMEHED
VARSSAVI EEL
Eesti koondist tabas suure mängu eel tagasilöök: üks mees jääb esialgu lennukilt maha
VARSSAVI EEL
Sõelmäng | Väravakuningas Henri Anier: pole olemas võimsamat emotsiooni, kui Eesti eest löödud värav
Eesti koosseis Poola vastu: Klavan, Mets ja Vassiljev olemas, kutse sai ka Laur
OTSUSED
Videokohtunik | Kes kelle kukutas ja kelle jalale ikkagi astuti?
PIKEMAT LUGEMIST
VARSSAVI OOTAB
Eesti, pane valmis! Poola koondise koosseis kubiseb suurtest nimedest
RISTNURK
 
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
Tallinna FCI Levadia
3
3
0
0
14:0
9
2.
Paide Linnameeskond
3
3
0
0
8:2
9
3.
Nõmme Kalju FC
3
2
1
0
9:0
7
4.
Tartu JK Tammeka
3
2
1
0
7:1
7
5.
Tallinna FC Flora
3
1
1
1
5:4
4
6.
Pärnu JK Vaprus
3
1
0
2
3:6
3
7.
JK Tallinna Kalev
3
0
2
1
3:5
2
8.
FC Nõmme United
3
0
1
2
1:5
1
9.
FC Kuressaare
3
0
0
3
2:15
0
10.
JK Narva Trans
3
0
0
3
0:14
0
SOCCERNET TV
VIIMASED PILDIGALERIID