Menüü
TV
Veebisait

Väljamõeldud jalgpallitabelist (4)

"Inimene ei saa ju ometi Euroopa Liiga kvalifikatsioonimängudest elada!" Foto: Andres Must (11 Freunde)

Saksa jalgpallikultuuri ajakirja 11 Freunde augusti numbris ilmus koomiksimeister David Squiresi traditsioonilises rubriigis ülevaade eelseisvast hooajast, mis sobivalt aastahoroskoobi nime kannab ning milles Müncheni Bayerni võitu ennustatakse.

Saksa jalgpalli klišeesid tundev lugeja võib mööda noid pildikesi liikuda kõiketeadja turvalisusega; pinget lugemiskogemuse ja lugemisootuste vahel otsida ei tasu. Nii näiteks ennustatakse kuu kaupa liikuvas pildireas lisaks Bayerni tiitlile sedagi, et juba septembris asuvad Bayerni juhid ümber lükkama peavoolumeedia "väljamõeldud" uudisteateid; märtsis aga monteerib Hamburg kodustaadionile elektronkella, mis hakkab arvet pidama selle üle, kui kaua meeskond järjepidevalt teises liigas mänginud on. Kui tuttavalt see kõik kõlab!

Ka näeb Squires ette, et Mats Hummels talvisel üleminekuperioodil Dortmundist tagasi Bayernisse läheb ning suvel uuesti vastupidise tee ette võtab. Eks see tõsi ole, et järje hoidmine Hummelsi sellesuunalistel liikumistel juba omajagu tähelepanu nõuab.

Põhjus aga, miks sellele koomiksile tähelepanu sai osutatud, ei tulene mitte juba viidatud detailidest, vaid töö kõige esimesest kaadrist, mille sisus väljendub jalgpallikirjutuse üks traditsioonilisemaid probleeme: kuidas sobitada jalgpallilised universaalsustaotlused selle sees olevate individuaalsete ootustega?

Just seepärast ongi Squiresi koomiksi sissejuhatav mõte tähelepanuväärne. Seal seisab: "Aafrika meistrivõistluste ja uutel turgudel peetud tippklubide glamuursete sõprusmängude vahele jäi üks lühike hirmuäratav periood, kui jalgpalli peaaegu ei mängitudki."

Aafrika Rahvaste Karika finaalis alistas Alžeeria 1:0 Senegali. Finaalipäevaks oli näiteks Venemaal uus liigahooaeg juba alanud. Foto: CAF-i Twitter

Visuaalselt väljendab toda hirmu diivani ees põrandal teki alla kerra tõmmanud värisev noor mees, kelle klaasistunud pilk tõepoolest õudu reedab ning kelle jõuetusele ja käegalöömisele paaripäevane habe viitab. "Inimene ei saa ju ometi Euroopa Liiga kvalifikatsioonimängudest elada!", on mees ise oma nukra seisundi põhjusest teadlik. Tolle õnnetu inimese järele on valvama jäänud vaid must kass ning meil jääb loota, et mees endas vähemalt nii palju vaprust on leidnud, et loomale krõbinaid ette on jõudnud anda.

Mõtleme aga nüüd korra, keda too mees seal siis õigupoolest kujutama peab? Eesti jalgpallihuvilisele peaks vististi juba selge olema, et Frankfurdi Eintrachti fänn too küll olla ei saa. Sest kuidas peaks Squires noile ülehomme Tallinnas viibivatele fännidele selgeks tegema, et nonde külastatava turniiri eelvoor pole ometi põhjus enda jalule ajamiseks!

Meie siin muidugi ei pea hakkama lahtisest uksest sisse murdma ning tõestama, et Eintrachti fännid pole toda turniiri teisejärguliseks taandanud juba kasvõi ainuüksi seetõttu, et küllap on nonde fännide seas nii mõnigi, kes seeläbi esmakordselt Eestisse satub ning juba seetõttu fenomenaalse kogemuse hangib. Ja tolle unikaalse elukogemuse perspektiivist pole üldse oluline, et puhtsportlikud aspektid Tallinna-reisil võibolla väga suurt lisaväärtust pakkuda ei suudagi.

Nüüd tuleks igaks petteks rõhutada, et Euroopa liiga pole tolles koomiksis rünnakuobjekt iseenesest, küll aga väljendub tolles konkreetses ei-saa-elada-ahastuses ükskõiksus kõige selle vastu, mis päris tippu ei küündi. Seega justkui ka Frankfurdi vastu, kes ometi kevadel Euroopa liiga finaalist vaid poole sammu kaugusele jäi.

Ometi oleks Eintrachtil või tema fännidel täiesti ülearune tollesse ahastusse isiklikult suhtuda ning seda põhjusel, et kumbki neist ei saa võtta vastutust selle eest, et jalgpallis avalikkuse huvi vaid tippude tegemistele kuulub. Ajakirjanduse igapäevane sisu on selle kinnituseks ning meil pole põhjust kahtlustada, et professionaalsed meediatoimetused oma lugeja harjumusi ja tolle ootusi hinnata ei oskaks. Klikkidega mõõdetaval ajastul on vaev taolise toimingu protsessil miinimumini lihtsustatud.

Nüüd on aeg juhtida tähelepanu, et tippjalgpalli hooajalisel perioodil võib muidugi juhtuda, et taoline hoiak nähtamatuks muutub, kuid hooajavälisel ajal, kui tipud uueks hooajaks valmistuvad või hoopistükkis puhkavad, paistab just nende tegemistele pühendumine eriti teravalt silma. Ka selles poleks ju iseenesest mitte midagi osutamisväärset, kui ei esineks juhtumeid, kus väljamõeldud tabelid juba konkreetseid, punkte loendavaid tabeleid varjutama ei hakkaks.

Ühele sellisele juhtumile nüüd tähelepanu pööramegi, ning järeldus, mille etteruttavalt teha võime, kinnitab eeltoodud kahtlusi, et meedia on eesmärgiks seadnud just tolle musta kassi pilgu all väriseva tippjalgpalli järele õhkava mehe elustamise.

Hädalise karikatuur täies pikkuses. Foto: Andres Must (11 Freunde)

Enne veel, kui tollele elustamiskatse osutada, püüame aga paika panna konteksti, mille sees too ponnistus aset leiab. Kui lähtume loogikast, et profijalgpalli selgroo moodustavad võistlused, siis tänasel päeval pretendeerib Saksamaal selle tähtsaimaks lüliks olema kolmas liiga. Algus sai see eelmisel reedel, kuid Münchenis kohalik 1860 ja Münster väljakult mõlemad ühe löödud väravaga lahkusid. Järgmisel nädalal lisandub kolmandale liigale ka teise liiga algus.

Niisiis ei tohiks võistluste ning punktitabeli järele puudust tundev jalgpallikogukond enam väga kurta ning antud juhul pole üldse oluline, et kolmandas liigas tegutsevad klubid eespoololevatele sportlikult alla jäävad – sportlikust printsiibist tulenevalt ei saa see teisiti ju ollagi. Kuid liigitades nende tegemised mitte-mänguks, millekski, mis ei paku vähimatki elamisväärset, taandatakse Saksamaa mastaape silmas pidades tühiseks miljonite inimeste igapäevane praktika.

Libistame vaid korra pilgu klubidele, kes kolmandas liigas mängivad. Me leiame sealt terve kimbu pikkade traditsioonide ja sportlikult eduka minevikuga klubisid. Võttes aluseks Bundesliga loomise 1963. aastal, kuulub täna kolmandasse liigasse kahekordne meister ja kahekordne karikavõitja FC Kaiserslautern, korra meistriks tulnud 1860 ja Braunschweig; neli korda on karikafinaali jõudnud Duisburg, korra Mannheimi Waldhof. Lisaks neile kuuluvad liigasse mitmed teised suurt kogukonda liitvad klubid nagu näiteks Hansa Rostock, Kölni Victoria ja FC Magdeburg.

Sel reedel käivituva teise liiga klubide tiitlite üleslugemine veniks juba hoopis pikemaks, seepärast piisab, kui öelda, et ainuüksi riigi meistriks tulnutest kuuluvad sinna Nürnberg, Hamburg ja Stuttgart.

Aga vaatame siis, kuidas riigi suurima väljaande Bildi toimetus kolmanda liiga algusele reageeris. Avame esmaspäevase lehe ilma suuremate ootusteta. On ju ilmselge, et ajal, mil Bayern ja Dortmundi Borussia nii ahvatlevalt erineval moel uueks hooajaks oma ridu täiendavad, ajal, mil mõlemad glamuursel Ameerika Ühendriikide turneel viibivad, jääbki muu kodune jalgpall harjumuspäraselt veidi tagaplaanile. Ent ükskõik, kui madalale me oma ootused ka seame, suudab Bildi toimetus ikkagi üllatada.

Niisiis eraldas Bild esmaspäeval oma üleriigilises väljaandes spordile kolm täislehekülge, millest viis kuuendikku hõivas jalgpall. Nagu juba öeldud, leiame sealt uudiseid üleminekutest ja reportaaže välisturneedelt. Jätame aga need kõik sinnapaika ning uurime lähemalt hoopis kahte tabelit.

Neist esimesele on ühes fotode ja põhilooga eraldatud terve lehekülg. Selle sissejuhatav pealkiri teatab: "Bayern jahib Dortmundi", millele järgneb juba konkreetne tabel: 1. Dortmund, 2. Bayern, 3. Mönchenglandbach, ... 18. Freiburg. Tolle tabeli, nagu juba neist toodud klubivihjetest aru võib saada, moodustavad kõrgliiga klubid.

Väljamõeldud liigatabel. Foto: Andres Must (Bild)

Teisele tabelile koos juurdekuuluva tekstipisku ja fotokesega on aga eraldatud üks kaheksandik leheküljepinnast ning tolle tabeli sisu moodustab 3. liiga järjestus pärast esimest mänguvooru.
Jällegi poleks vajadust suud imestusest ripakile unustada, kui mitte too esimene, kõrgliiga edetabel poleks toimetuse väljamõeldis.

Tolles tabelis, kus muuhulgas on lisaks konkreetse klubi positsioonile lisanud ka tema eelmise nädala positsioon (nt Mönchengladbach +10), on seatud eesmärgiks näidata klubide hetkepositsiooni, võttes arvesse nende hooaja ettevalmistusperioodi.

Vaatame siis näiteks, millega Mönchengladbachi tõusu põhjendatakse. Toimetus selgitab: "Kümme kohta kõrgemale! Peatreener Marco Rose töö kannab vilju. Pärast kaotust Augsburgile (0:1), saadi Basaksehiri (5:1) ja Vallecano (2:1) vastu oma mäng juba palju paremini jooksma. Lootustandvad noored Laszlo Benes ja Mickael Cuisance teravdavad klubisisest konkurentsi. Ka on positiivne, et läbi sai kahe kuu pikkuseks veninud pokkerimäng Marcus Thurami üleminekuasjus."

Esimese emotsiooniga tundub muidugi ahvatlev hakata Bildi toimetust tühja töö tegemises süüdistama, kuid sellega laseksime käest võimaluse otsida taolistele töödele selgitust. Nagu me mitmel juhul siinsamas rubriigis osutanud oleme, keskendutakse profijalgpallis kasvava intensiivsusega tippjalgpalli kajastamisele. Kusjuures too kajastamist leidev tipp muutub üha teravamaks. Hetk tagasi nägime, et isegi Frankfurt osutub juba ülearuseks.

Taoliste arengute raames muutub paratamatult ka kujutlus jalgpallifännist, kusjuures tehnikana kasutatakse isikupära mahakraapimist, eesmärgiks fännid võimalikult universaalseks massiks muuta. Seda juba kasvõi seepärast, et massiks muudetuna on neile alati lihtsam läheneda, see on aga vajalik juba kasvõi seepärast, et keegi peab ju kogu selle tipus toimuva kupatuse kinni taguma.

Eriti õnnestunuks tuleb too trikk tunnistada muidugi juhul, kui mass ise soovib seda kõike kinni maksta ning on valmis lausa hinge heitma, kui seda teha ei õnnestu. Niisiis on too kassi pilgu all põrandal oigav mees iga tippjalgpallis tegutseva initsiatiivi unistus. Lähtugu too initsiatiiv siis mõnest klubist või meediaorganisatsioonist. Ja ühe võttena, nagu me nägime, saab meediaorganisatsioon, ajal, mil klubid tabelite moodustamise eest hoolt ei kanna, selle ise ka välja mõelda. Ikka selleks, et oigavale massile veidigi leevendust pakkuda.

Kommentaarid

Ei julge öelda   •  
Sorry, liiga raske on neid tekste kuidagi lugeda.
Mündi Maag   •  
Eks jah tänapäeva noored ei suuda natuke "raskemasse" teksti minna. Eriti kui veel mõelda tuleb. Lugemus ka suht 0 neil
Saluut   •  
kahjuks jätab saksamaa ja sealne jalka täiesti külmaks. ootaks sama sisukaid artikleid suurbritanniast ja hispaaniast.
sanderos   •  
Andresel on alati väga huvitavad artiklid, mis panevad mõtlema. Ootan Bundesliga fännina juba järgmist :)

Sisene
33. VOOR
LIVE: rongi all Maardu vajab Narvast võitu  (5:2 ja Trans vähemuses)
PURJELE MEISTRITIITEL
KuPS võitis otsustava mängu ja Purje tuli teist korda Soome meistriks
VÄLISLIIGAD
LEGENDI JÄLGEDES
Suur intervjuu | Karl Jakob Hein: loodan, et olen tulevikus järgmine Mart Poom. Vähemalt
TÄNA OTSE
TÄNA OTSEPILT: rahvusstaadionil selgub Rahvaliiga võitja  (kell 19)
SILM PEALE!
Kaimar Saag paljastab Viljandi jalgpalli peidetud aarde - romantilise jalkaplatsi, kus sai kunagi Klavaniga vutti taotud
ÜHE RÜNDAJA LUGU
Ajaxi kadunud poeg, unustatud eelmisest kuldsest põlvkonnast
PIKK ETTE (JA ISE JÄRELE)
Pikk ette (ja ise järele) | Voolaidi toodud progress tähendab, et ta väärib pikemat lepingut
TOIMETAJA VALIK
RISTNURK
VIIMASED PILDIGALERIID
 
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
Tallinna FC Flora
32
26
3
3
89:19
81
2.
Tallinna FCI Levadia
33
23
5
5
92:27
74
3.
Paide Linnameeskond
33
22
5
6
73:25
71
4.
Nõmme Kalju FC
32
20
10
2
71:29
70
5.
Tartu JK Tammeka
32
11
7
14
48:54
40
6.
JK Narva Trans
33
10
9
14
51:48
39
7.
FC Kuressaare
33
6
5
22
24:76
23
8.
Viljandi JK Tulevik
32
5
7
20
30:68
22
9.
JK Tallinna Kalev
33
5
6
22
25:85
21
10.
Maardu Linnameeskond
33
4
5
24
27:99
17