Johannes Luht: Johan Cruyffi hing mängus (0)

Johan Cruyff. Foto: elperiodico.com
"Mul ei ole ülikoolikraade. Kõike olen ma õppinud läbi kogemuse," sõnas 2016. aastal meie seast lahkunud jalgpalligeenius juba raamatu sissejuhatuses. Johan Cruyffi autobiograafia "My Turn" on imeline lugemine igale jalgpalli austajale.

Raamatut lugedes tekkis tänu Cruyffi lihtsale, kuid praktilisele jalgpallifilosoofiale mõtteid, mida ka alljärgnevalt tutvustan. Seejuures ei ole lihtsus antud kontekstis sugugi mitte negatiivse alatooniga sõna. Tihti aetakse ka elus asjad ülemäära keeruliseks.

Sellest tulenevalt on ideid tihti keeruline seletada ning samuti praktikas ellu viia. Siinkohal tahaks tsiteerida kuulsat füüsikateoreetikut Albert Einsteini, kes on tabavalt maininud: "Kui sa ei suuda seda seletada 6-aastasele, siis sa ei mõista seda isegi."

Praktika versus teooria

Tihti kiputakse teooria rolli üle tähtsustama. Eriti juhul, kui tegemist on äärmiselt muutuvate keskkondadega, mille hulka kuulub ka jalgpall. Teoreetilise teadmise innukas "veeni
süstimine" tekitab liigset enesekindlust ja tagajärjeks võib olla reaalsustaju kadumine. Siinkohal kõrvutaksin investeerimis– ja jalgpallimaailma.

REKLAAM

Mõlema puhul peab olema äärmiselt skeptiline ja tunne, justkui mõistetaks seda maailma, maksab varem või hiljem valusalt kätte. Nii ka näiteks nobelistist majandusteadlase Robert C. Mertoni puhul, kes oli üks riskifondi Long-Term Capital Managementi asutajatest. Antud mehe teoreetilises pagasis kahtlemiseks peaks ilmselt hull olema.

Praktika aga on teine asi - alguses saavutati häid tulemusi ja ebaõnnestumine oli välistatud. Hiljem pankrotti minnes hakati aga rääkima juttu, et inimesed ei mõista turge. Ilmselgelt oli antud juhul tegemist teooria ja reaalse maailma vastandumisega, kus saab alati olla ainult üks võitja - reaalsus.

Ja Cruyffi suhtumine jalgpalli lähtus praktikast. Üldiselt saab selle taandada mõttele – kui miski on praktikas pikalt toiminud, siis see ei saa olla rumalus. Hollandlane lähtus suures osas elementaarsest loogikast ning ei soovinud asju taktikalises plaanis ülemäära keeruliseks ajada. Samuti ei teinud ta endale kunagi professionaalseid treeneripabereid, kuigi sai need hiljem niisama. Ta uskus, et oleks võinud vajalikud eksamid koguni läbi kukkuda, sest tema nägemus jalgpallist oli hoopis teistsugune. See aga ei takistanud mehel võitmast nii Hollandi kui ka Hispaania kõrgliigat või Barcelonaga Meistrite karikasarja.

Raamatus räägib Cruyff ühest huvitavast juhtumist, kuidas jalgpallis peituvad kuradid ikkagi detailides. Amsterdami Ajax oli 1:3 kaotusseisus, aga hollandlase üks lihtne soovitus muutis mängu kardinaalselt ja kohtumine võideti 5:3. Siin võibki peituda viimse piirini lihvitud ja kalliskividena näivate teoreetiliste plaanide nõrkus – neid on võimalik tugeva praktilise taibuga inimeste poolt väga lihtsalt purustada.

Manolo Clares (keskel). Foto: enalbinegro.es

Teine huvitav näide on seotud Manologa, kes Cruyffile tihti suurt peavalu valmistas. Tema vastu prooviti mees-mehe kaitset, kuid see ei tundunud toimivat, sest Manolo suutis mängleva kerglusega oma vastased lolliks teha. Cruyffi ja ta abiliste ees oligi järjekordse mängu eel küsimus, kuidas Manologa toime tulla ja siinkohal tulevad välja teoreetilise ja praktilise mõtlemise suurimad käärid.

Cruyff pakkus välja, et laskem Manolol vabalt mängida - ilma teda eraldi markeerimata. Tema abilised pidasid meest hulluks, sest teoreetilisel tasandil ei tundu sugugi mõistlik jätta vastaste parim mees tähelepanuta. Tuli välja, et Manolole ei sobinud säärane olukord üldse ning rohkem probleeme ta Cruyffile ei valmistanud.

Hing ja nahk mängus

Siinkohal lähtun filosoof Nassim Nicholas Taleb ideedest - soul in the game ehk siis eesti keeles hing mängus ja skin in the game ehk nahk mängus. Esimese sisu seisneb selles, et inimene on mingi idee nimel valmis ohverdama isegi oma elu. Ajalooliselt võib selliste nimedena välja tuua näiteks Jeanne d’Arci või Jeesus Kristuse enda. Teise puhul saame rääkida, et inimene kannatab teatud eksimuse puhul materiaalselt kahju. Näiteks kui pagar on hooletu ja laseb leival ahjus ära kõrbeda, jääb tal selle müügist saadav tulu saamata.

Antud printsiipi laiendamist jalgpallile oli meeldiv lugeda ka Cruyffi raamatust. Mitte küll nii radikaalsel moel, kuid siiski näib, et tugevate jalgpalliklubide ehitamisel on selle mõtte rakendamine väga oluline. Raamatus käsitletakse seda seoses Ajaxi ülesehitamisega. Cruyff soovis kaasata suurel määral endiseid mängijaid ehk mehi, kelles voolab n-ö Ajaxi veri, kes on osa sellest identiteedist - kes saavad aru, kuidas Ajax jalgpalli mängib.

Cruyff on kolmel hooajal juhendanud Ajaxit ja koguni kaheksal Barcelonat. Foto: ibtimes.co.uk

Klubi juhtimine rahalistel motiividel ei ole pikka perspektiivi vaatav, sest olulised on siiski need 11 meest väljakul ja nende heaolu. Ja selle saab tagada, kui mängijatega tegelevad igapäevaselt treenerid, kellel on jalgpalli mõtestamisel soul in the game. Teine oluline punkt skin in the game on samuti raamatust läbi kõlav mõte. Cruyff ei soovinud, et jalgpalliga seotud inimesed sekkuksid erinevate teiste alade spetsialiste töösse ja vastupidi.

On selge, et kõrvaltvaataja ei suuda eksperdi tööle suurt lisaväärtust anda. Kahjuks aga on jalgpallis muutunud üsna tavapäraseks, et klubi presidendid ja omanikud soovivad sekkuda ka neile tundmatutel teemadel pelgalt põhjusel, et neil on selleks vajalik võim.

Mono- või multikultuurne jalgpall?

Materiaalne pool on jalgpallis paratamatult muutunud väga oluliseks, peamiselt seoses globaliseerumisega. Lühikeses perspektiivis ei pruugi raha sisse pumpamine vilja kanda. Näiteks AC Milani suvine uusrikkalik rahapatakate loopimine - säärane tegutsemine on ajalooliselt niivõrd võimsalt klubilt ka mõnevõrra imelik. Tulevikku vaadates aga toob raha suure tõenäosusega edu, vaadakem kasvõi Manchester Cityt või PSG-d.

Seades raha esikohale tekib küsimus, kas saadakse aru, mis sellega kaasneb? Praegune vastandumine Itaalia, Saksamaa, Inglismaa või Hispaania jalgpalli erinevate mängustiilide vahel on eriline ja pakub tihti ka eraldi kõneainet. Olles suur Inglismaa vuti austaja, tekib Hispaania satsiga kokku minnes küsimus – kas jääb peale jõulisus või tehnilisus? Itaalia ja Saksamaa puhul on küsimus, kas võidab ideaalne kaitsemäng või efektiivsus?

Paris Saint-Germaini ja Manchester City mängijad. Foto: psgtalk.com

Need paradigmad on juba mõnevõrra muutumas. Kunagi oli võimalik täheldada erinevust ka Prantsusmaa ja muu Euroopa jalgpalli vahel. Enam mitte. Võimalik, et kõige kurvemalt võib antud olukord mõjuda Inglismaale, kus on suurimad rahavood.

Kõige paremini demonstreerivad jalgpalli multikultuursust siiski maailmameistrivõistlused, kus Aafrika ja Lõuna-Ameerika meeskonnad suudavad pakkuda ka midagi tavalistele jalgpalliintriigidele lisaks, olgu selleks Elevandiluuranniku väga jõulised ja atleetlikud mängijad või siis Tšiilile ainuomane intensiivsus. Loodame, et nii see ka jääb. Hetkel, kui raha saavutab positsiooni number üks, seisame silmitsi monokultuurse jalgpalliga, mis oleks laiemale jalgpallipublikule kindlasti pigem kurb asjade kulg.

Kommentaarid

REGISTREERITUD (0)
ANONÜÜMNE (0)

Kommentaare ei ole.

Sisene
Anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia.
U21 KOONDIS LÕPETAS VALIKTSÜKLI
U19 KOONDISE VALIKMÄNG
Kellele kuulub jalgpallur ja mida temalt oodata?
EESTI - UNGARI
EILE VÄLJAS
RISTNURK
VIIMASED PILDIGALERIID
PREMIUM LIIGA
 
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
Kalju
32
23
9
0
103:29
78
2.
Levadia
32
22
6
4
100:23
72
3.
Flora
31
21
8
2
100:28
71
4.
Trans
32
18
7
7
72:45
61
5.
Paide LM
32
12
7
13
56:70
43
6.
Tammeka
32
12
6
14
46:51
42
7.
Tulevik
32
7
5
20
30:90
26
8.
T. Kalev
32
6
5
21
43:61
23
9.
Kuressaare
32
5
2
25
28:101
17
10.
Vaprus
31
2
7
22
23:103
13
Eesti leppis Ungariga 3:3 viiki
EESTI RAHVUSKOONDIS
Eesti leppis Ungariga 3:3 viiki (5)