Kuidas ikkagi Ronaldo tagasi Man Unitedisse meelitati? Eks ikka armastusega. Ning muidugi tõttas appi ka Sir Alex Ferguson (2)
"Viva Ronaldo! Viva Ronaldo!" kõlas Manchester Unitedi kodustaadionil Old Traffordil eelmise tosina aasta jooksul hämmastavalt sageli, kui arvestada, et laulu subjekt lahkus klubist 2009. aastal. Iga mäng just mitte, aga mõned korrad hooaja jooksul kindlasti. Ning staadioni ümbruse pubides pea igal mängupäeval.
Seda lauldi uhkelt ja innustunult 2013. aastal, kui Ronaldo naasis oma endisse koju Madridi Reali mängijana. Ta lõi Unitedi võrku värava, aga kodumeeskonna fännid saatsid Ronaldo platsile minema hõisetega. Samuti kaikus "Viva Ronaldo!" siis, kui Ronaldo lahkus platsilt 2018. aastal, olles aidanud Torino Juventuse võõrsil 1:0 võiduni.
Aga eriti võimsalt kajas see lihtne, ent ikooniliseks muutunud lauluke 2019. aasta aprillis, kui Manchester United oli Meistrite liiga veerandfinaalis vastamisi FC Barcelonaga. Kui Lionel Messi natuke vigastada sai ja väljaku kõrval tohterdamist vajas, võttis Old Trafford üles "Viva Ronaldo!" laulu ja tegi Ronaldo suurele rivaalile puust ja punaseks selgeks, et mis on nende arvamus.
Näiteid, et Manchester United armastab portugallast endiselt palavalt, leiab ka mängude eel Unistuste Teatri (Old Traffordi hüüdnimi on Theatre of Dreams) ümbruses üles seatud fänninännilettidelt. George Best, Eric Cantona ja Cristiano Ronaldo on kolm endist mängijat, kelle piltidega kraam neilt lettidelt kunagi otsa ei lõpe (huvitaval kombel kandsid nad kõik klubis mängusärki numbriga seitse).
Eile teatas Manchester United, et on jõudnud Torino Juventusega kokkuleppele Ronaldo mängijaõiguste omandamiseks. Portugallase leping Itaalia tippklubiga kestis veel aasta, aga see liit oli jõudnud punkti, kus kumbki selle jätkumist ei soovinud. Otsiti lahendust ning kuigi ühel hetkel paistis, et Ronaldo sihtpunktiks on Manchester City, läks nii, et ta jõudis tagasi koju.
Inglismaa jalgpalliajakirjandus on juhtunust vaimustuses, sest nad on oma Premier League'i üle varjamatult uhked. Kohati läheb see üle väljakannatamatuks kõrkuseks, kus nähakse end maailma nabana ega saada aru laiemast pildist (näiteks koondisejalgpalli rolli osas on mitmete ühe klubi tegemistele keskendunud Inglismaa tippajakirjanike vaated uskumatult jälgid).
Premier League'i üle uhkuse tundmine on suures plaanis aga igati põhjendatud, sest sellest on tarkade otsuste toel välja kasvatatud maailma üks edukamaid profispordiliigasid. Eelmisel kümnendil oli seal üks arvestatav puudujääk – mitte kumbki maailma kahest parimast jalgpallurist seal ei mänginud. Ei Lionel Messi ega Cristiano Ronaldo.
Ega seda otsesõnu välja öeldud, aga inglastele oleks väga meeldinud, kui see poleks nii olnud. Manchesteri derbi või Chelsea – Liverpool, kus ühel pool Messi ja teisel Ronaldo… see oleks olnud, oleme ausad, oivaline jalgpalliroog. Üpris kindlasti jääbki säärane gurmee serveerimata ja maksimaalne nirvaana seega saavutamata.
Aga Ronaldo naasmine on nii emotsionaalselt, mainekujunduslikult kui ka kommertslikult Premier League'i jaoks suurepärane asjade käik. Kas ka Manchester Unitedi jaoks sportlikult, selgub juba väljakul. Eelpool mainitud kolme aspekti aga tulemused ülearu palju ei mõjuta. Tippjalgpall on ikkagi sedavõrd palju šõubisnes, et asjad lihtsalt on nii.
Solskjaer nägi suurt ohtu, kui Ronaldo võitluseta Man Citysse lubatakse
Ronaldo meelitati Unitedisse tagasi just selle palava armastusega, mis kumab läbi "Viva Ronaldo!" laulust, kirjutab Inglismaa jalgpalliajakirjandus. The Athletic võtab Manchesteri punase poole tagatubades eelmise kahe päeva jooksul toimunu kokku järgmiselt:
"Kui neljapäeva õhtul sai Manchester United oma õuduseks teada, et Cristiano Ronaldo on andnud nõusoleku liitumiseks Manchester Cityga, pidas peatreener Ole Gunnar Solskjaer aru oma lähikaaskonnaga ja jõudis arusaamisele, et nad ei saa seda, käed rüpes, pealt vaadata.
Solskjaer sai aru, et lisaks sportlikele aspektidele omaks Ronaldo siirdumine City ridadesse laiemat mõju. Klubi legend derbirivaali särgis kahjukstaks Unitedi staatust nii praeguste mängijate, võimalike liitujate kui ka fännide silmis. Sinna kõrvale seadis Solskjaer Ronaldo palkamisega kaasneva tulu, mida portugallase ultraprofessionalasus ja absoluutne tipptase võiksid anda Premier League'i ühele noorimale meeskonnale.
Solskjaer tegi kõne klubi tegevjuhile Ed Woodwardile, et küsida, kas Ronaldo ostmine ja palkamine oleks võimalik. Jutt oli lühike. Woodward andis kohese nõusoleku ja võttis ühendust Juventusega.
Samal ajal asusid Unitedi endised mängijad ja ka endine peatreener Sir Alex Ferguson tööle Ronaldoga. Mitmed allikad kinnitavad, et Ferguson oli 24 tunni jooksul "tähtsas rollis", helistades Ronaldole ja kasutades ära oma head läbisaamist portugallase agendi Jorge Mendesiga.
Jõuliselt sekkus ka Rio Ferdinand, kes muutus vahepeal Unitedi kasuks töötanud jalgpallimaakleriks. Ferdinand pidas maha kirgliku vestluse oma kauaaegse meeskonnakaaslase Ronaldoga, kes oli siiralt uudishimulik, kuidas mõjutaks Cityga liitumine tema pärandit Unitedis.
Ferdinand selgitas otsekoheselt, et Ronaldo liitumine Cityga tekitaks Unitedis valu, ja kirjeldas samas seda rõõmu, mida tähendaks Old Traffordile naasmine. Ferdinand saab hästi läbi Woodwardiga ja hoolitses, et United oleks täpselt kursis kõigi rahaliste aspektidega.
Öösel vastu reedel kell 1.30 oli Ferdinand endiselt üleval, läkitades sõnumeid, et tehing teoks saaks. Reede pärastlõunal tehtud provokatiivses sotsiaalmeediapostituses varjavad päikeseprillid Ferdinandi silmadest peegelduvat magamatust.
……. pic.twitter.com/RkchkEZzBJ — Rio Ferdinand (@rioferdy5) August 27, 2021
Samal ajal surus Unitedi poolkaitsja Bruno Fernandes oma koondisekaaslast, Unitedi endine vasakkaitsja Patrice Evra vahetas temaga WhatsAppis häälsõnumeid ning Solskjaer, kes oli ajal, kui Ronaldo 2003. aastal Unitedisse saabus, klubi üks kogenumaid tegevmängijaid, võttis portugallasega samuti ühendust. Ronaldot mattus südamlikkuse ja kiindumuse laviini alla.
Kui Solskjaer reede päeval kell 13.15 tavapärase mängu-eelse pressikonverentsi andis, valitses Unitedis veendumus, et see laviin oli olnud edukas. Arvatakse, et Ronaldo oli oma jah-sõna öelnud reede hommikul kell 10.30. /.../ Kell 16.53 avaldas klubi teate, et kaup on koos. Üleminekusumma on 15 miljonit eurot ja võib kasvada 8 miljoni võrra, Ronaldo sõlmib Unitediga kahe-aastase lepingu."
PSG ja Real polnud huvitatud, Man City esmalt samuti mitte
Eelnev jutt kirjeldab ainult äkilist lõppmängu, millele eelnes päris pikk suvi, mille käigus olid õhus erinevad variandid.
Pariis Saint-Germain andis kiiresti mõista, et nemad Ronaldost huvitatud pole. Seejärel olla Ronaldo leer saatnud teele sõnumid Madridi Reali, kelle president Florentino Perez on aga võtnud sihiks Kylian Mbappe ning kuna äsja tööle asunud Carlo Ancelotti on tark poliitik, ei hakanud ta Perezit Ronaldo osas ümber veenma.
Kuna Ronaldo on väga kallis jalgpallur, kelle palgasumma on jõukohane vähestele Euroopa tippklubidele, hakkasid variandid kokku kuivama. Umbes 10 päeva tagasi olla Mendes võtnud ühendust Manchester Cityga, kelle esimene vastus oli eitav, sest nad lootsid endiselt Harry Kane'i Tottenham Hotspurist kätte saada. Ka Pep Guardiola olla esmalt olnud tõrjuv.
Aga kui sai selgeks, et Kane jääb Tottenhami, oli Man City hoiak muutunud. The Athleticu andmetel oli Guardiola Ronaldoga arutanud, kuidas ta võiks meeskonda sobituda. Läbirääkimised avati esmaspäeval ja võtsid eriti neljapäeval sisse väga kiired pöörded.
Kui Ronaldo saabus reede hommikul kell 8 Juventuse treeningväljakule, et meeskonnakaaslastega hüvasti jätta, olevat ta neile mõist andnud, et sihtpunktiks on Man City. Võimalik, et see oli suitsukate. Võimalik, et Ronaldo polnud tol hetkel veel Unitedi kasuks otsustanud.
Aga nagu eespool kirjeldatud, siis United oli neljapäeval gaasi põhja lükanud. The Athletic: "Strateegia keskmes oli Ferguson. Tema suhe Ronaldoga on tõesti nii tugev nagu välja paistab. Öeldakse, et Ferguson on üks väheseid inimesi maailmas, kellele Ronaldo endiselt kuuletub. /…/ Fergusoni isiklik sekkumine oli otsustav."
Niimoodi Cristiano Ronaldo Manchester Unitedisse, kus maailm tema talendist teada sai, tagasi jõudiski. Ning see kõik tundub nii õige. Miks? Sest näitab, et kuigi tippjalgpall on šõubisnes ja kohati väga armutu ja küüniline šõubisnes, on selle peategelased ikkagi lihast ja luust inimesed koos kõigile tuttavate tunnetega. Ja pole ju paremat tunnet, kui saad vastata armastusele armastusega?
