Luup peale | Häbi! Alandus! Skandaal! Hispaania tampis Saksamaa peeneks pulbriks (1)
Rahvuste liiga A-divisjoni neljandast alagrupist pääses järgmise aasta juunis mängitavale finaalturniirile Hispaania, kes läks viimases voorus Saksamaa vastu teadmisega, et vaja on võitu. See saadi. Aga skoor oli täiesti uskumatu – 6:0!
Kõigil maailma jalgpallisõpradel on meeles, mida tegi Saksamaa 2014. aasta MM-i poolfinaalis Brasiiliaga (7:1). Kõigil Eesti jalgpallisõpradel on meeles, mida tegi Saksamaa 2019. aasta juunis Mainzis Eestiga (8:0). Nüüd tegi Hispaania Saksamaaga sedasama, sest 6:0 on kaotus, millele pole mingit õigustust ega vabandust.
Saksamaa koondis (ega tema jalgpalliõiguslik eelkäija Lääne-Saksamaa) polnud mitte kunagi mitte ühtegi võistlusmängu nii suurelt kaotanud. Ning täna ei saanud ka rääkida, et õnne nappis. Kui väravate arvestuses oli Hispaania parem 6:0, siis pealelöökides 23:2, raami suundunud pealelöökides 10:0 ja pallivaldamises 70:30.
Ilusad väljendid "rappis nagu rannamees rotti" või "panid nagu part konnale" on võrdlused, mis ei suuda isegi natuke kirjeldada seda võikust, millega Hispaania täna Saksamaa pulbriks tampis. See oli ajalooline mäng, mis peab seadma Saksamaa peatreeneri Joachim Löwi töökoha ohtu. See oli häbi, suur-suur häbi!
Hispaania alustas hästi ja kui Sergio Ramose 7. minuti karistuslöögi suutis Manuel Neuer alumisest nurgast tõrjuda, siis 17. minutil jõudis Alvaro Morata sihile, kui saatis peaga võrku Fabian Ruizi toimetatud nurgalöögi. Serge Gnabry valvas Moratat ainult teoreetilises mõttes ning Neuer reageerida ei jõudnud.
23. minutil tühistati suluseisu tõttu ekslikult Morata teine tabamus, aga see Saksamaad ei päästnud. 33. minutil tsenderdas Koke vasakult äärelt ja leidis üles Daniel Olmo, kelle pealöök tabas latti, kust põrkas Ferran Torresi jalale. Noor paremäär ei eksinud, vaid sahistas võrku. 38. minutil oli seis juba 3:0, kui Koke nurgalöögi saatis peaga sihile sarnaselt Torresiga Manchester City ridadesse kuuluv Rodri.
Saksamaa kaitsetöö oli taas täiesti ükskõikne. Neuer laiutas käsi ja karjus kaitsjate peale (Rodri oli jätnud valvamata ta klubikaaslane Ilkay Gündögan) ning Löw võttis enda ette põrnitsedes veepudelist järjekordse lonksu. Abi polnud kummastki tegevusest ega ka mitte vaheajast, sest teisel poolajal jätkus kõik täpselt samas võtmes.
55. minutil tõusis rünnakule vasakkaitsja Jose Luis Gaya ja leidis täpse sööduga Torrese, kes lõi 4:0. 71. minutil jooksis Hispaania keskväljal võidetud palliga järjekordsesse kiiresse, mida Saksamaa võistkondliku kaitsta ei suutnud (või ei suvatsenud?) ja Torres lõi karistusala joonelt 5:0.
Una noche histórica que hará crecer a este equipo. ¡A la Final Four! 💪🏻🇪🇸
An historic night that will help us grow as a team. To the Final Four! 💪🇪🇦#VamosEspaña #NationsLeague pic.twitter.com/ZXexnXukeC — Sergio Ramos (@SergioRamos) November 17, 2020
Vahelduseks tabas Gnabry latti, aga viimane sõna jäi Hispaaniale – 89. minutil oli aktsioonis taas vasakkaitses väga hea partii teinud Gaya, kelle sööt leidis vahetusest sekkunud Mikel Oyarzabali, kes vormistas lõppseisu. Soccernet.ee tähelepanekud:
"Kas mittefunktsioneeriva süsteemi veelgi halvemaks süsteemiks ümberehitamine läheb kirja saavutusena?" ironiseeris Saksamaa jalgpallipress Twitteris, kui teine poolaeg oli jätkunud täpselt sealt samast, kus esimene pooleli jäi – Hispaania ründas laviinina, mida Saksamaa mitte mingi valemiga pidama ei saanud.
2014. aasta MM-tiitli järel näis Saksamaa kõikvõimas. Isegi 2016. aasta EM-i poolfinaalis Prantsusmaalt saadud kaotus ei mõjutanud nende staatust maailma nr 1 koondisena. Aasta hiljem sõideti maailmajagude karikaturniirile (Confederations Cup) B-koosseisuga, aga võideti ikka. Samal aastal tuldi ka U21 vanuseklassi Euroopa meistriteks. Kõik näis olevat suurepärane!
Siis järgnes aga totaalne krahh 2018. aasta MM-finaalturniiril, kus jäädi alagrupis kolme punktiga viimaseks. 2018. aasta sügisel mängitud esimeses Rahvuste liigas jäi Saksamaa võiduta ja alagrupis viimaseks, aga alaliit kinnitas truudust peatreenerile Joachim Löwile.
Eelmisel aastal läbiti EM-valiksari suuremate tõrgeteta – Hollandilt saadi küll 2:4 kaotus, aga valikgrupi esikoht kuulus ikkagi sakslastele. Tänavune Rahvuste liiga läks aga taas aia taha, sest kuuest mängust saadi vaid kaks võitu ning lõpetuseks alandav 0:6 kaotus Hispaanialt.
See paneb pragmaatiliselt mõtleva sakslase muretsema, et ega eelmise aasta muretu EM-valiksari ometi valepositiivne olnud? 7. detsembril selguvad Saksamaa vastased MM-valiksarjas, kus eksimisruum palju väiksem kui EM-valiksarjas, sest pääsmeid mängus kõigest 13.
Olgu öeldud, et kuigi Saksamaa ei osalenud 1930. ja 1950. aasta MM-finaalturniiridel, siis mitte seetõttu, et nad poleks kvalifitseerunud, vaid esimesel puhul nad ei osalenud valiksarjas ja teisel puhul neil ei lubatud seda teha. Aga iga asja jaoks on esimene kord. Näiteks täna saadi esimest korda Hispaania käest 0:6 tappa.
80 miljonit eurot, mis Londoni Chelsea maksis 2018. aasta suvel Bilbao Athleticile Kepa Arrizabalaga mängijaõiguste eest, on endiselt väravavahtide üleminekutasude maailmarekord. Kepa teatavasti Chelsea's soovitud tasemele ei jõudnudki ning on nüüd langenud kolmandaks numbriks. Esivahiks on äsja klubisse rohkem kui kolm korda väiksema raha eest ostetud Edouard Mendy ja teiseks numbriks kogenud argentiinlane Willy Caballero.
Manchester Unitedi esiväravavaht David de Gea oma kohta (veel) kaotanud pole, aga noore Dean Hendersoni esiletõus tundub suures plaanis olevat vaid aja küsimus. Sellele vaatamata on aastas enam kui 20 miljonit eurot palka saav de Gea pika puuga maailma kõrgeimat palka teeniv väravavaht. Aga ei suurim üleminekusumma ega palganumber ei mängi. Vähemalt Hispaania koondises mitte.
David de Gea ja Kepa istusid täna mõlemad pingil. Väravat kaitses 23-aastane Bilbao Athletici väravavaht Unai Simon. Ning see polnud peatreener Luis Enrique'i poolt rotatsioon, vaid selge valik - Simon alustas Hispaania kõigis kolmes möödunud nädala jooksul peetud mängus, kus vastasteks Holland, Šveits ja Saksamaa. See tähendab vaid üht - Simon on Hispaania esinumber.
Kaks olukorda kohtumise esimesel poolajal näitasid ilmekalt, miks tippjalgpall vajab videokohtunikku (VAR). 5. minutil määrast peakohtunik Andreas Ekberg Hispaania kasuks karistuslöögi vea eest, mis tehti tema meelest napilt väljaspool karistusala. Hispaania nõudis muidugi penaltit, aga olukorras, kus palja silmaga täpset otsust teha väga keeruline, polnud kohtunikul olukorra ülevaatamise varianti. Muuseas, õhku jäi ka variant, et võib-olla polnud olukorras üldse viga.
23. minutil, kui Hispaania juba 1:0 juhtis, saatis avavärava autor Alvaro Morata palli taas võrku (söötjaks Fernan Torres), aga abikohtunik Mehmet Culum fikseeris suluseisu, mis korduste põhjal vale otsus. Samas oli keeruline rootslasest abikohtunikku süüdistada, sest söödu hetkel olid neli liikumises meest praktiliselt ühel joonel. Et selles tohuvabohus otsusele täpselt pihta saada, peab ka õnne olema. Culumil (ja Hispaanial) ei olnud.
VAR-iga oleks mõlemas olukorras valitsenud selgus ja kõik olnuks õiglasem. Tippjalgpalli tempo ja intensiivsus üha tõusevad, tehnoloogia aga üha areneb. Need kaks asja kokku pannes ongi tulemuseks vajadus VAR-i järele ja selle olemasolu.
Jah, VAR vajab sujuvamaks lihvimist, aga see on muutunud kõigest paari aastaga tippjalgpalli niivõrd lahutamatuks osaks, et tänases kohtumises tekkis sundimatult küsimus: aga miks seda VAR-i pealt üle ei vaadata? Vastus: Rahvuste liigas VAR-i ei kasutata. Kevadel algavas MM-valiksarjas on aga VAR juba olemas. See on väga hea, sest tippjalgpall vajab VAR-i.
Hispaania kaks põhikoosseisu liiget pidid mängu juba esimesel poolajal vigastuse tõttu pooleli jätma. 12. minutil vahetati välja poolkaitsja Sergio Canales (Real Betis) ja 43. minutil kaptenist keskkaitsja Sergio Ramos (Madridi Real). Valitsev Hispaania meister Real kohtub laupäeval võõrsil Villarrealiga ja Betis sõidab esmaspäeval külla Bilbao Athleticile. Canalesi ja Ramose mänguvalmidus neis matšides on ebatõenäoline.
Teatavasti muudeti koroonapausi tõttu tihenenud mängugraafiku tõttu ajutiselt vahetuste arvu puudutavat jalgpallireeglit ning kolme asemel on normaalajal lubatud teha viis vahetust. Seda eeldusel, et võistlust korraldav organisatsioon selle muudatusega nõus on. Kui näiteks Inglismaa ja Eesti jalgpalliliidud ei ole nõus ning nii Premier League'is kui ka Premium liigas kasutatakse jätkuvalt kolme vahetust, siis FIFA ja UEFA võistlustel muudatus kehtib.
Reegli juures on aga nüanss, et viis vahetust tuleb teha kolme mänguseisaku jooksul (vaheaeg arvesse ei lähe). Kuna Hispaania kaotas esimesel poolajal vigastustele kaks mängijat, kes mõlemad välja vahetati, tuli neil reegli järgimise nimel ülejäänud kolm vahetust teha korraga. Samas, kui 43. minutil vigastada saanud Ramose väljavahetamisega oleks oodatud vaheajani (samal ajal arvulises vähemuses tegutsedes), oleks ülejäänud kolm vahetust saanud teha kahes jaos (2+1).
Ramose vigastuse ajal juhtis Hispaania turvaliselt 3:0 ja kirjeldatud kaalutlemiseks puudus vajadus, aga pingelisemas mängus, kus vahetused on peatreeneri jaoks peamine relv dünaamika muutmiseks, võib edasise hooaja jooksul sarnases olukorras võib-olla näha, kuidas võistkond võtab riski ja ootab vahetusega vaheajani, et üks kolmest vahetuse tegemise võimalusest raisku ei läheks.
Mees, kes lööb neljakordse maailmameistri võrku kaabutriki, peab olema erakordne jalgpallur. Torresi tänast lendlevat partiid vaadates oli väga kummaline tõdeda, et Manchester City pidi suvel tema eest Valenciale tasuma ainult 22 miljonit eurot. Paul Pogba maksis 105 ja Harry Maguire 87 miljonit eurot…
Tulemus:
Hispaania - Saksamaa 6:0 (3:0)
17. Alvaro Morata, 33., 55., 71. Ferran Torres, 89. Mikel Oyarzabal
Tabeliseis: Hispaania 11, Saksamaa 9, Ukraina 6, Šveits 3*
* tänane Šveits - Ukraina kohtumine jäi ära
