Eesti teeb VAR-i veidi teisiti. Video-operaatorita ja esmalt ka kurikuulsate suluseisujoonteta (2)

Eestis kasutusele võetav VAR vähemalt 2023. aastal suluseisujooni tõmbama ei hakka. Kui silmaga vaadates ekslikku otsust ei tuvastata, jääb kehtima väljakul langetatud otsus. Foto. Scanpix / Reuters / Matthew Childs

Hetkel ainsa Eesti jalgpallikohtunikuna VAR-i litsentsi omav Kristo Tohver selgitas 2023. aastal Premium liigas kasutusele võetavat videokohtuniku süsteemi tutvustades, et kuigi tööpõhimõtted on Eestis samad, mis maailma tippliigades, siis mõned tööriistad jäetakse esialgu kõrvale.

FIFA miinimumnõue VAR-i kasutamiseks on neli kaamerat – kaks kaamerat suluseisuliini fikseerimiseks, mis on paigutatud karistusala joontele ning kaks kaamerat keskel, millest üks jäädvustab üldplaani ja teine lähivõtet. See on järgmisest aastast kõigi Premium liiga mängude puhul absoluutne miinimum, aga kohtunikud eelistaksid muidugi varianti, kus ka mõlema otsajoone taga oleks kaamera, mis võimaldaks vaadata trahvikastides toimuvat.

Tohveri sõnul on Premium liigas praegu penaltite ja punaste kaartide puhul kohtunike täpsus 70-75%, aga ta loodab, et videokohtunike abiga õnnestub see tõsta vahemikku 90-95%. "Kuue kaameraga tehtud ülekande puhul on neist vähemalt neli suunatud karistusalasse, mis annab päris hea tõenäosuse, et leidub õige otsuse jaoks vajalik nurk," sõnas Eesti esikohtunik.

Kui maailma tippliigades tehakse ülekandeid enam kui 20 kaameraga, siis seal aitab VAR-brigaadi ka video-operaator. Eestis teda kasutusele ei võeta, vaid videokohtunikud peavad ise omandama oskuse nelja kuni kuue kaamerapildiga opereerimiseks. See ongi üks oluline muudatus võrreldes maailma tipus kasutatava VAR-iga.

Teine puudutab kurikuulsaid suluseisujooni, mis tekitavad tippjalgpallis üksjagu pahameelt, sest suhtuvad fakti halastamatult ehk suluseisud fikseeritakse ära ka siis, kui need on väga napid. Eesti vähemalt 2023. aastal suluseisujooni kasutama ei hakka, sest selle kasutamise tehnika omandamine ei käi nii ruttu.

"Seega kui silmaga pole näha selget eksimust suluseisu fikseerimisel, jääb kehtima assistendi poolt väljakul langetatud otsus. Praegu kasutavad suluseisujoont umbes 80% VAR-iga töötavatest liigadest. Selles küsimuses on kaks kaalukaussi. Ühel asetseb olukord, kus tundub olevat suluseis, mida pole võimalik tõestada. Teisel aga see, kus tõestus on, ent sel juhul fikseeritakse ära ka 5 sentimeetrine suluseis. Praegu on meil plaanis 2024. aastast suluseisujooned appi võtta, aga võib vabalt olla, et me seda ei tee. Kohustust pole."

Jalgpallikohtunik Kristo Tohver. Foto: Liisi Troska / jalgpall.ee

Tohveri hinnangul peaks videokohtunike sünnivalusid lahendama tsentraalne lahendus, kus kõik VAR-iga seotud toimingud leiavad aset A. Le Coq Arenal asuvas keskuses. "Maailma probleemid tulenevad väga palju ebaühtlasest sekkumise liinist. Samas Meistrite liigas ja MM-il on see seni olnud päris hästi paigas ja probleeme oleme näinud vähe.

Tsentraalne lahendus võimaldab olla kõigil kohtunikel olla väga hästi kursis otsustega ning koostöös RefPali süsteemiga (Eesti kohtunike poolt välja töötatud tarkvara mängudes langetatud otsuste sorteerimiseks ja analüüsiks, mida müüakse praeguseks mitmesse välisriiki – O. J.) saame nad õigele teele suunata. Kindlasti tekib probleeme, aga olen nõus, et neid võiks tekkida vähem kui mujal."

VAR-i sekkumise nivoo sätitakse Eestis kõrgele – videokohtunik peab omama 100% veendumust, et väljakul langetati vale otsus. Muidu ta sekkuda ei tohi. Iseseisvalt saab VAR teha vaid fakti puudutavaid otsuseid (suluseis, käega mäng enne väravat, valele mängijale näidatud kaart). Kõik, mis puudutab hinnangut, peab väljakukohtunik monitorilt üle vaatama ja ise lõpliku otsuse langetama.

Eesti Jalgpalli Liidu presidendi Aivar Pohlaku hinnang, et VAR-i kasutamata ei ole Eesti kohtunikel võimalik rahvusvahelist karjääri teha, on Tohveri arvates õige. "Mina olen juba 41-aastane ja parim enne tähtaeg järgmisele tasemele tõusmiseks on tõenäoliselt möödas. MM-ile või EM-ile jõudmine pole minu puhul täna reaalne.

Küll aga annab videokohtunike Premium liigas kasutamine väga selge võimalusele järgmisele Eesti kohtunike põlvkonnale. On see Joonas Jaanovits või keegi muu, aga nad tulevad nüüd Euroopa kolleegidega võrdsele mänguväljale. Praegu on Joonas ja Juri Frischer paraku suurtest mängudest kõrval. Sama pilt vaatab vastu ka Lätist, Soomest ja Rootsist – tugevaid määramisi saavad ainult VAR-litsentsi ära teinud üksikud tippkohtunikud."

Huvitaval kombel muudab VAR küll kohtumised keskelt läbi minuti võrra pikemaks, aga samas aeg, mil pall on mängus, hoopiski pikeneb. "Näiteks praegu nurgalöögi-olukordades mängijate hoiatamisele kuluv aeg jääb edaspidi ära ja kuulub jalgpallimängule, sest videokohtuniku tõttu hakkavad mängijad korrektsemalt käituma," selgitas Tohver. 

SEOTUD LOOD
Kommentaarid

MNa   •  
100 % õige, et jooni mitte tõmmata! Stoppkaader ja kohtuniku silm on väga hea lahendus.
tselsik   •  
"Näiteks praegu nurgalöögi-olukordades mängijate hoiatamisele kuluv aeg jääb edaspidi ära ja kuulub jalgpallimängule, sest videokohtuniku tõttu hakkavad mängijad korrektsemalt käituma,"
Nooo San Marino vastu mängus küll sellist asja ei märganud. Iga nurgalöögi ajal seletas kohtunik mängijatega ja iga kord läks 30 seki mängust kaduma. Kahtlane väide Tohverilt

Sisene
TÄNA PALLIPLATSIL
Senegal ammutab inspiratsiooni Marokost, Inglismaale piisab isegi kolmeväravalisest kaotusest, USA mängis Iraaniga juba sotsiaalmeedias
MM TÄIES HOOS
MM-PÄEVIK
Laura Jaansen | Mida ma nüüd siis Robert Lewandowski ja Poolaga teen?
OTSE DOHAST
Louis van Gaali šõu! Kui küsimus on loll, tulistatakse see irooniakahuriga puruks!
Pikk ette (ja MM-ile) | Eesti tippvilemees Tohver: etteastet mõjutab see, kui kardad teha otsuseid. Kohtunikud on oma otsuste orjad
MM-I KAHEKSAS PÄEV
Memo | Suures duellis möllasid vahetusründajad. Viik sobis hetkel mõlemale
MM TÄIES HOOS
PREMIUM LIIGA ÜLEMINEKUMÄNG
PÕNEVAT LUGEMIST
PIKK ETTE
Pikk ette (ja MM-ile) | UEFA saab muusikaga palju paremini hakkama kui FIFA
RISTNURK
SOCCERNET TV
VIIMASED PILDIGALERIID
 
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
Tallinna FC Flora
36
31
4
1
94:21
97
2.
Tallinna FCI Levadia
36
24
7
5
74:25
79
3.
Paide Linnameeskond
36
19
8
9
84:37
65
4.
Nõmme Kalju FC
36
19
8
9
59:30
65
5.
FC Kuressaare
36
13
11
12
49:51
50
6.
Tartu JK Tammeka
36
10
9
17
38:57
39
7.
JK Narva Trans
36
10
8
18
43:58
38
8.
JK Tallinna Kalev
36
10
5
21
42:92
35
9.
Tallinna JK Legion
36
6
8
22
34:82
22
10.
Pärnu JK Vaprus
36
3
2
31
32:96
11