Getulio juhtum toob kokku haruharva koguneva EJL-i komisjoni (1)
Endise Nõmme Kalju treeneri Fredo Getulio Aurelio esitatud kaebus tähendab, et juhtumile annab hinnangu väga harva koos käiv Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) apellatsioonikomisjon.
Teatavasti määras EJL-i distsiplinaarkomisjon Aureliole 19. märtsil tähtajatu jalgpallis tegutsemise keelu. "Otsus põhines EJLi distsiplinaarmääruse punktidel 4.1, mis ütleb, et "isikud kohustuvad käituma lojaalsuse, ausameelsuse, sportlikkuse ja eetika printsiipe järgides", ning 4.3.7, mis räägib üldistest headest käitumisnormidest ja -tavadest. Distsiplinaarkomisjon tuvastas ka vastuolu treenerite eetikakoodeksiga ja märkis, et Getulio Aurelio Fredo on ajakirjanduses esinenud jalgpalli mainet kahjustavate avaldustega," teatas jalgpalliliit toona.
Vastavalt EJL-i põhikirjale on distsiplinaarkomisjoni (DK) otsused (v a rahatrahv kuni 499 eurot ja mängukeeld kuni kaks mängu) võimalik edasi kaevata apellatsioonikomisjoni. Seda tuleb teha seitsme päeva jooksul pärast DK otsuse avalikustamist ning tasuda 1000 euro suurune kautsjon.
Aureliot esindav vandeadvokaat Robert Sarv ütles 5. aprillil Õhtulehele, et nad kavatsevad apellatsiooniõigust kasutada. "Kindlasti vaidlustame selle EJL-s. Eks näis, kas meie kaebus vaadatakse läbi ausas menetluses või mitte," sõnas Sarv. Tegelikult oli apellatsioon tolleks hetkeks juba sisse antud, selgitas Soccernet.ee-le jalgpalliliidu infojuht Mihkel Uiboleht.
"DK tegi otsuse 19. märtsil. Seega oli apellatsiooni tähtaeg 26. märts, mil see meile ka laekus. Esmaspäeval, 29. märtsil vaatasime apellatsiooni üle ja tuvastasime puudused. Andsime nende kõrvaldamiseks tähtaja, mida hiljem pikendasime, sest esimeseks tähtajaks puuduseid ei kõrvaldatud. 1. aprillil maksti kautsjon, millega peamine puudus kõrvaldati," selgitas Uiboleht.
EJL-i apellatsioonikomisjoni esimees on Priit Kotkas ning liikmed vandeadvokaadid Aivar Pilv (Eesti Advokatuuri esimees 2004-2010) ja Enno Heringson. "Tegemist on vabatahtlikkuse alusel koos käiva organiga, mille liikmed jalgpalliliidult tasu ei saa," sõnas Uiboleht.
EJL-i põhikiri sätestab, et apellatsioonikomisjoni liige ei tohi samal ajal olla alaliidu juhatuse ega mõne muu EJL-i komisjoni liige, samuti mitte EJL-i sekretariaadi töötaja. Apellatsioonikomisjoni reglemendiga saab tutvuda siin.
Viimati kogunes apellatsioonikomisjon 2017. aastal, et arutada FC Tarvastu apellatsiooni nende mängutulemuse tühistamise osas. Enne seda andsid apellatsioonikomisjonile tööd võistluskeeldudega mitte nõustunud kihlveopetturitest jalgpallurid. Need juhtumid jäävad 2013. ja 2015. aastasse.
Kõigil kolmel nimetatud puhul jäi apellatsioonid rahuldamata, sest komisjon leidis, et DK otsus vastas jalgpalliliidu põhikirjale ja alaliidu poolt jalgpallielu reguleerimiseks kehtestatud reeglitele.
EJL edastas distsiplinaarasja uurimise käigus kogutud materjalid prokuratuuri, mis on praeguseks Getulio üle kuulanud ja esitanud talle kuriteokahtlustuse.
Jalgpalliliidu DK jätkab Nõmme Kalju distsiplinaarasja menetlemist. 19. märtsil märkis alaliit, et "distsiplinaarkomisjoni otsus annab ühese hinnangu eelmisel nädalal ajakirjanduses esitatud mõtteviisile, mille järgi olevat treeneri ja tema mitukümmend aastat noorema alaealise õpilase suhe aktsepteeritav", millega mõisteti hukka Nõmme Kalju käitumine pärast Getulio juhtumi avalikuks tulekut. Mäletatavasti asus klubi esmalt oma treenerit kaitsma. Töösuhe brasiillasega lõpetati ja retoorika muutus alles siis, kui EJL alustas distsiplinaarasja ka Kalju suhtes.
