Marko Susi | MM-i pronks teeks Modricist kuninga (2)
Kes on selle sajandi kolm parimat keskpoolkaitsjat? Minu meelest kuuluvad sinna listi Hispaania ja Barcelona legendid Andres Iniesta ja Xavi Hernandez ning 17. detsembril MM-pronksi eest võitlev Luka Modric. Kui hetkel on ebaselge, kes neist kolmest on parim, siis laupäevane mäng paneb asjad paika - pronksimängu võit teeb Modricist kuninga.
Luka Modrici jalgpalli- ja elutee said alguse Horvaatia väikelinnas Zadaris, kus ta veetis oma elu esimesed 16 aastat. Seejärel kandsid tema tiivad teda Zagrebisse, kus ootas Horvaatia edukaim vutiklubi - Zagrebi Dinamo. Esimesed kaks Dinamo-aastat veetis Modric laenul, seejärel tuli soovitud läbimurre esindusse. Aasta hiljem, 2006. aastal, debüteeris ta juba Horvaatia rahvusmeeskonna eest ning sõitis ka samal aastal toimunud MM-ile.
Zagrebist lendas pikajuukseline horvaat edasi Londonisse - ta liitus 2008. aastal Tottenham Hotspuriga. Aga enne veel, kui ta Spursi särgi selga tõmbas, mängis ta oma elu teisel koondiseturniiril - EURO 2008. 2008. aasta Euroopa meistrivõistlused näitasid, et Modricist tuleb üks erakordne mängumees. Ta tüüris oma meeskonna veerandfinaali ning valiti turniiri sümboolsesse koosseisu.
Sarnane edu saatis horvaati ka Tottenhamis. Oli vaid aja küsimus, millal Modric tõuseb maailma absoluutsesse tippu. Kaua ei pidanud selleks ootama, sest 4 aastat, 160 mängu, 17 väravat ja 26 väravasöötu hiljem kutsus teda Real Madrid.
Elu Madridis oli toona 27-aastase horvaadi jaoks kõike muud kui meelakkumine. Esimese hooaja järel nimetas Hispaania ajaleht Marca teda hooaja halvimaks üleminekuks. Keerulisele algusele vaatamata jätkas mees tööd ning juba hooaeg hiljem tituleeriti ta La Liga parimaks poolkaitsjaks. Samal hooajal võitis ta oma esimese Meistrite liiga karika.
Modric on oma senise vutikarjääri jooksul kroonitud viiekordseks Meistrite liiga võitjaks ja kolmekordseks Hispaania meistriks. Samuti valiti ta viiel korral FIFA aasta sümboolsesse koosseisu (aastatel 2015-2019) ning ta kuulus ka EURO 2012 sümboolsesse rivistusse. See kõik on väga võimas, aga võimsaim osa tema resümees ja põhjus, miks ta on selle sajandi kolme parima keskpoolkaitsja seas, on 2018. aasta.
MM-hõbe ja Ballon d'Or
2018. aasta on Modrici senise karjääri parim. Kevadel võitis ta oma neljanda Meistrite liiga tiitli ning suvel juhtis ta oma riigi, nelja miljoni elanikuga Horvaatia, jalgpalli MM-i hõbedale. Lisaks hõbemedalile teenis ta turniiri Kuldse Palli ehk parima mängija tiitli. Kõige selle tulemusel valiti Modric 2018. aasta maailma parimaks jalgpalluriks. Temast sai esimene keskpoolkaitsja 21. sajandil, kes selle autasu teenis.
Tehniliselt on Modric kolmas Ballon d'Origa keskpoolkaitsja, sest 2007. aastal võitis sama auhinna Brasiilia legend Kaka ning eenelvalt Ronaldinho. Aga kuna nii Kaka kui Ronaldinho olid selgelt ründavama suunitlusega poolkaitsjad (inglise keeles: attacking midfielder), siis neid ma siinkohal ei arvestanud. Samuti ei loe ma Pavel Nedvedit, sest tema tegutses äärepoolkaitsjana.
Kuigi Ballon d'Or peaks Modricist tegema oma aja parima keskväljamehe, siis mina nii ei arva. Selleks, et Modric kindlustaks oma koha poolkaitsjate troonil ja saaks pähe kuningakrooni, peab ta 17. detsembril võitma pronksmedali, sest tema ees seisvad Xavi ja Iniesta on mõlemad võitnud ühe MM-i ja kaks EM-i.
Meeskonnatiitleid arvesse võttes peab silmas pidama ka toetavaid mehi, sest - olgem ausad - 2008.-2012. aasta Hispaania koondist ei saa kuidagi võrrelda viimase nelja aasta Horvaatiaga - Hispaania on selgelt tugevam. Samas, Real Madrid ja Barcelona on sel sajandil olnud üpris võrdsed, seega kolme mehe klubisaavutusi saab võrrelda küll.
Luka Modric vs. Xavi Hernandez
Xavi sirgus jalgpalluriks Barcelona noorteakadeemias. Esindusmeeskonna eest debüteeris ta 1998. aastal, aga kuna keskendun 21. sajandile, siis esimest kahte hooaega ma arvesse ei võta. Aastatel 2000-2015, mil Xavi kuulus Barcelona hingekirja, krooniti ta seitsmekordseks Hispaania meistriks ja neljakordseks Meistrite liiga võitjaks. Võrdluseks: Modricil on kümne aastaga viis Meistrite liigat ja kolm Hispaania liigat - Xavi karikate seis on etem.
Kuidas on lood individuaalsete trofeedega? Üks on kindel - Xavil Ballon d'Ori pole. Küll aga valiti ta EURO 2008 turniiri parimaks mängijaks ning sarnaselt Modricile, kuulus ta 2012. aasta EM-i sümboolsesse koosseisu. Kui Modric on FIFA aasta sümboolsesse koosseisu kuulunud viiel korda, siis Xavi nimi käis sealt ühe võrra rohkem läbi. Individuaalseid auhindu vaadates on Modric juba praegu Xavist eespool - Modricil on Ballon d'Or.
Aga kui vaatame väravaid ja resultatiivseid sööte, siis Xavi alistab Modrici mäekõrguselt. Xavi esindas alates hooajast 2000-2001 Barcelonat 681 korral. Selle ajaga lõi ta 80 väravat ja andis 182 väravasöötu. Koondist esindas hispaanlane 133 korda, väravaid kogunes tal 12, sööte 25. Klubi ja koondise peale kokku mängis ta 814 mängu, lõi 92 väravat ja andis 207 väravasöötu.
Modrici puhul arvestan ka Spursis veedetud aastaid. Spursi ja Real Madridi eest on horvaat mänginud kokku 614 kohtumist, löönud 53 väravat ja andnud 100 resultatiivset söötu. Koondise eest on tal 161 mänguga 23 väravat ja 25 väravasöötu. Kokku teeb see 775 mängu, 75 väravat ja 125 söötu.
Xavi on mänginud 39 kohtumist ehk sisuliselt ühe hooaja rohkem. Väravaid on tal rohkem 17, sööte lausa 82.
Statistiliste näitajate poolest on Xavi Modricist üle, aga jällegi - Modricil on Ballon d'Or. Ja kui Modric lisab ühe MM-pronksi juurde - mis selles kontekstis tähendab minu jaoks rohkem kui Hispaania koondisega kahe EM-i võitmine -, siis Modric tõuseb temast kindlalt mööda.
Luka Modric vs. Andres Iniesta
Iniesta debüteeris Barcelona eest 2002. aastal ning mängis Kataloonia suurklubi eest 16 aastat. Hetkel pallib ta Jaapanis, aga see meid ei huvita. Iniesta klubikarjääri võidud sarnanevad Xavi omadele, aga Iniesta seis on pisut parem.
Iniesta krooniti Barcelona särgis üheksakordseks Hispaania meistriks ja neljakordseks Meistrite liiga võitjaks. Nagu korduvalt olen maininud, siis Modricil on La Liga tiitleid kolm, Meistrite liiga karikaid viis. Sarnaselt Xavile võidutseb selles võrdluses ka Iniesta.
Nagu eelpool mainitud mängijad, kuulus ka Iniesta 2008. ja 2012. aasta EM-i sümboolsesse koosseisu. Aga Iniesta pääses FIFA aasta sümboolsesse koosseisu lausa üheksal korral (Modric viiel, Xavi kuuel korral). Kui Xavi oli UEFA 2008 turniiri parim mängija, siis Iniesta pälvis sama tiitli 2012. aastal. Samal aastal valiti ta UEFA poolt Euroopa parimaks palluriks. Individuaalseid autasusid vaadates on Iniesta Xavist parem, aga Modricit ta ei edesta.
Kuidas on seis väravate ja söötudega? Iniesta lõi Barcelona särgis 674 mänguga 57 väravat ja andis 138 väravasöötu. Koondist esindas ta 131 mängus. Väravaid kogunes selle ajaga 14, sööte 30. Kokku mängis ta 805 kohtumises. Skoori tegi ta 71 korral, resultatiivseid sööte andis 168. Modriciga võrreldes on Iniesta mänginud 30 mängu rohkem, löönud neli väravat vähem ja andnud 43 söötu rohkem. Selles arvestuses jääb taas Modric alla, kuid mitte palju.
Modrici ja Iniesta individuaalsed tulemused ei ole kuigi palju erinevad. Küll aga tuleb taaskord mängu Ballon d'Or - Iniestal seda ei ole. Ja kui Modric lisab oma CV-sse ühe MM-i medali juurde, siis aasta võrra vanem Iniesta näeb vaid Modrici tagatulesid. Sest noh, olgem ausad, pisikese Horvaatiaga kaks MM-medalit võita on suurema kaaluga kui ühe läbi ajaloo parima koondisega võita kaks EM-i. Vähemalt minu jaoks on see nii.
Lõpetuseks
Eks mängijate paigutamine edetabelisse põhineb suuresti subjektiivsusel - kes mängib kelle arust paremini. Narratiivi saab toetada faktidega (see on justkui objektiivne lähenemine), aga ka siis on tulemus kallutatud, sest ükski inimene pole neutraalne. Oma osa Modrici kuningaks kroonimise juures on ka palavalt armastatud recency bias 'il ehk sellel, et ajalugu kipub ununema ning uued ja tugevad emotsioonid määravad uusi liidreid.
Sellele vaatamata olen veendunud, et Modric tõuseb MM-i pronksiga keskpoolkaitsjate troonile. Sest pole vahet, kas kellelgi on rohkem väravaid ja sööte või erakordselt võimsa koondisega karikaid - globaalturniiri medalid Horvaatiaga ja maailma parima mängija tiitel teevad 37-aastase pallivõluri selle sajandi parimaks keskväljameheks. Samal ajal tuleb tõdeda, et seis on äärmiselt tasavägine. Aga juhul, kui Horvaatia alistub 17. detsembril Marokole, jääb parima keskpoolkaitsja au hispaanlaste jagada - selles olen kindel.
