Ott Järvela | Cristiano Ronaldo kaotas lahingu, aga on sõja juba ammu ja mitu korda võitnud (1)
Koos Portugali 0:1 kaotusega Marokole purunes Cristiano Ronaldo unistus MM-tiitlist. Maailma läbi aegade paremaid jalgpallureid on oma väikese kodumaa juhtinud enneolematute triumfideni, aga ülim autasu jääb talle püüdmatuks.
Kogu maailm nägi, et selle teadmise kohale jõudmine tegi Ronaldole haiget. Ta sammus lõpuvile järel otse riietusruumi ega suutnud pisaraid kinni hoida. Sotsiaalmeedias läks seepeale lahti suuremat sorti, ent arusaamatuks jäänud parastamine, sest Ronaldo pole luuser või kaotaja, vaid tšempion ja võitja.
Väga sageli ununeb, et kaotus on tippspordi loomulik osa. Näiteks suveolümpiamängudel osaleb 11 500 sportlast, aga medaliga lahkub neist veidi üle 10%. Kui Premier League’i 20 klubi seas leidub lisaks esikoha omanikule enamasti veel mõni, kel põhjust hooajaga väga rahul olla, siis suure kuuiku (Arsenal, Chelsea, Tottenham, Man United, Man City, Liverpool) hulgas mitte. Esikohata jäämine on kaotus.
Kaotajaid ongi alati rohkem kui võitjaid, sest mida suurem on alistatute hulk, seda võimsam on võit ise. Võidule annavad võimu ja jõu kaotajad, kes kõik on unistust püüdnud, aga selleni mitte jõudnud. Laupäeval kuulus viimaste sekka ka Ronaldo, kes on tegelikult üks väheseid jalgpallureid, kes saab öelda – ta on võitnud palju rohkem kui kaotanud.
Tuletame meelde, et kuus aastat tagasi võitis Ronaldo Portugaliga Euroopa meistritiitli olukorras, kus nad ei kuulunud turniiri viie-kuue peamise soosiku sekka. Ta on viiekordne Meistrite liiga tšempion, lisaks veel meistritiitlid ja karikad ning lugematud väravarekordid. Laupäevane matš Marokoga oli tema jaoks 196. kord Portugali esindada. Sellega kordas ta maailmarekordit.
Cristiano Ronaldo in tears. Portugal are out. Shock. 🇵🇹💔 #FIFAWorldCup pic.twitter.com/vvfeLik5sn — Adriano Del Monte (@adriandelmonte) December 10, 2022
Ometi arvatakse, et ta lahkus areenilt läbikukkununa. Jah, see oli tema viimane mäng MM-il, aga Ronaldo pole kaotaja, vaid kohe kindlasti võitjate sekka kuuluv jalgpallur. Tema saavutusteni küündib mõni üksik, võib-olla mitte keegi. Üks kaotus ei muuda üldpilti. Eriti mitte olukorras, kus Portugal ei ole kunagi olnud MM-tiitli soosikute ringis.
Aga muidugi oli hetk Ronaldo jaoks tohutult valus. Pärast Šveitsi 3:2 võitu Serbia üle paluti oma kolmandal MM-il mängival Fabian Schäril sõnastada, mida MM jalgpalluri jaoks tähendab. Keskkaitsja muheles, sest ilmselgelt olid küsimuse tekitatud mõtted kaunid, ja vastas siis nii:
"Sõbrad, see on parim asi. Oma riigi esindamine MM-finaalturniiril on jalgpalluri jaoks kõige uhkem sündmus, mida võimalik karjääri jooksul kogeda. See on minu kolmas MM-finaalturniir, mis teeb mind kohe eriti uhkeks. MM-ist midagi paremat pole!"
Ühelegi Euroopa tippklubi ega tippliiga direktorile see Schäri jutt ei meeldi, sest nende nägemuses peaks ülim olema ikkagi klubijalgpall oma autasudega (Meistrite liiga, Premier League jne), aga tegelikkuses on asjad nii, et koondise autasud on jalgpallurite seas kõrgemas hinnas, kuna nende võitmine on keerulisem.
Kui klubil on mingil positsioonil kitsaskoht, siis sekkutakse turule ja otsitakse rahalisi võimalusi arvestades sobivaim variant. Koondis niimoodi talitada ei saa, vaid peab sobiva mängija igal juhul ise kasvatama, mis võtab teatavasti aega aastaid. Koondiste peatreenerid on justkui alkeemikud, kelle eesmärgiks on kuld, aga enamasti vähemalt mõned vajalikud osised puudu.
Väljakutse keerulisus on koondisejalgpalli üks, harukordsus aga teine ahvatlus. Enamik MM-il mänginud jalgpallureid seda teist korda ei koge. Paremad mängijad saavad teise, parimad kolmanda, erilised neljanda ja unikaalsed (nagu Ronaldo, Lionel Messi ja Andres Guardado) viienda võimaluse.
The end of Cristiano Ronaldo's World Cup dream 💔💔💔 pic.twitter.com/sPg4Egiu6F — ESPN UK (@ESPNUK) December 10, 2022
"Portugalile MM-tiitli võitmine oli mu karjääri kõige suurem ja ambitsioonikam unistus. Õnneks olen võitnud mitmeid rahvusvahelise mõõtmega tiitleid, sealhulgas Portugaliga, aga oma kodumaa nime kõige tähtsama karikale jäädvustamine oli mu suurim unistus," kirjutas Ronaldo ise hiljem Instagramis.
Arusaadav, et arvestava hulga jalgpallisõprade jaoks on Ronaldo ebasümpaatne või antikangelane. See on igati okei. Ta ei peagi meeldima. Sümpaatia tuleb välja teenida. Aga Ronaldo saavutuste eiramine on üdini ebasportlik käitumine.
Iga tema laupäevaste pisarate parastaja sooritab jalgpalliroima, mida Ronaldole ette heidab. Nimelt ei oska see klaviatuurikangelane kaotada ega tunnistada, et portugallane on jalgpallimängu suuremaid tšempione. Cristiano Ronaldo kaotas küll oma viimase lahingu MM-il, aga sõja on ta juba ammu ja mitu korda võitnud.
* * *
Ronaldo Instagrami-postituse kommentaariumis avaldasid portugallasele teiste seas tunnustust LeBron James, Vinicius Junior, Kylian Mbappe, Sami Khedira ja Raul Gonzalez. Ning ainuke kolmekordne maailmameister Pele isiklikult, kes kirjutas: "Aitäh, sõber, et meid naeratama panid."
