MM 2022 | Prantslaste koera matmispaik on teada, kui neli meest tegid kokku sama palju kui üks argentiinlane? (0)
MM-finaal sai oma punkti alles penaltiseerias, sest Argentina ja Prantsusmaa mängisid normaalaja 2:2 viiki ning lisaaja lõpus särasid tablool 3 ja 3. Kuigi lõviosa tabamustest läksid staaride Kylian Mbappe ja Lionel Messi arvele, siis kaaluda võiks ka teist rõhuasetust. Näiteks sellist, kus domineerib nooruke Enzo Fernandez.
Football passing network ehk meie maal "söötude võrgustik" on populaarsust koguv ning kelmikas viis mänge analüüsida. Säärane võrgustik annab aimdust, millised pallurid lükkasid omavahel enim söötu ning kes ehk nii palju mängus sees polnud.
Kes on varasemat tükki lugenud, juba teab, et söötude võrgustikul on oma miinuseid küllaga. Üks neist koorus sel korral üsna kiirelt välja ehk kui Didier Deschamps tegi MM-finaalis esimesed vahetused ära juba 41. minutil, oli teada, et prantslaste võrgust asja ei saa. Õli valasid tulle ka 71. minuti vangerdused. Niisiis, kuna mäng kestis laias plaanis 120 minutit, siis oleks Prantsusmaa võrgustik kõikvõimalikke jalgu longanud.
Argentiinlasi annab seevastu sisse mässida küll. Siiski samamoodi väikese agaga: kuna Angel Di Maria mäng sai läbi 64. minutil, siis pääses "väljakule" ka Marcos Acuna. Teiste vahetusmeeste panusega antud projektis arvestatud pole, sest see ajaks pildi liialt keeruliseks ja kirjuks. Ka jäi nende panus loogilistel põhjustel minimaalseks: 91. minutil ehk lisaaja alguses mängu sekkunud Gonzalo Montiel pani sõpradele viis passi ja nii edasi.
Käime mõned asjad veel üle. Söötude võrgustikus on mängijad kohtadele pandud FIFA mängujärgse aruande põhjal, ka tulevad numbrid sellest samast dokumendist. Niisiis ei tähenda, et mängijad paiknesid passi hetkel just kindlates punktides ning söötude vahemaad olid alati identsed. Välja pole võimalik lugeda ka, miks pandi sööt just konkreetsele kaaslasele ning millist rolli see järgmises olukorras mängis.
Argentina mäng kiskus paremale ära, aga mitte kohe
Argentina tegi terve matši jooksul kokku 648 söötu, millest täpsed olid 544. Söötude võrgustikku jõudis omakorda 454 (säärane vahe ei tulene vahetusmängijate panuse puudumisest, teisalt pole kindel, kuhu osad söödud ikkagi kadusid). Nagu ikka, mida tumedam ja jämedam joon, seda agaramalt otstes olevad mängijad passi lükkasid.
Enim lükkasid omavahel söötu keskkaitsjad Nicolas Otamendi ja Cristian Romero, kellest esimene andis teisele 17 passi ning vastupidise tee läbisid 11 palli. Kokku tuli liini tugevuseks seega 28. Korralik liin tuli ka Nicolas Tagliafico ja Otamendi vahel, kes vahetasid omavahel 18 palli. Teisel pool võtsid asja "rahulikumalt" Nahuel Molina ja Romero: kokku saadi maha seitsme sööduga.
Kõige vingem liin koosnes aga neljast mängijast. See sai alguse Romerost, liikus edasi Enzo Fernandezeni, sekka ka Rodrigo De Paul ning lõpetades Lionel Messiga. See nelik lükkas omavahel kokku 104 passi, mis moodustab tervest söötude võrgustikust ligi 23%. Samuti tugev ning samal ajal silmale pisut sõbralikum liin tulenevalt selle paiknemisest oleks Otamendi-Fernandez-De Paul-Messi, mille passide arv jääb napilt alla 100.
Olgu siiski meelde tuletatud, et pole võimalik konkreetselt näppu peale panna, kui mitmel korral pall just nimetatud liini kõik punktid vastavalt läbis. Säärane mõte koorub välja lihtsalt võrgustikku vaadates.
Prantsusmaa jamad: mida tegid Giroud ja keskväli?
Kuigi prantslaste söötude võrgustikust asja ei saanud, siis nii mõndagi on FIFA kogutud andmete põhjal võimalik ikkagi öelda. Esmalt, sööte tehti 516, neist 419 jõudsid kaaslastele kenasti ka kohale. Kõige usinamad-asjalikumad söötjad olid terve söötude võrgustiku arvestuses Aurelien Tchouameni (53 passi), Raphael Varane (51) ja Dayot Upamecano (49).
Kõige kõvema liini moodustasid justnimelt Varane ja Upamecano, kes saatsid üksteisele kokku 26 söötu. Meenutuseks, et Argentina keskkaitsjate sama näitaja oli kahe võrra suurem ehk 28. Eelmisest söötude võrgustiku loost meenub, et Inglismaa keskkaitsjad Harry Maguire ja John Stones tegid veerandfinaalis normaalajaga (!) ehk selgelt lühema aja jooksul 42 söötu.
Kus prantslastel ikkagi kärises? Didier Deschamps teadis väga hästi: 41. minutil välja vahetatud Olivier Giroud tegi mängu jooksul kõigest kaks (!!) söötu, mõlemad Antoine Griezmannile. Tipuründajale saadeti kokku viis palli, mis võiks maakeeli lihtsalt tähendada, et ründaja polnud mängus üldse sees. Mäletatavasti ei tulnud ta sulest ka ühtegi pealelööki. Kontrastiks veel: Giroud'ga samal ajal välja vahetatud Ousmane Dembele leidis kaaslasi kaheksal korral, paremäärele saadeti kokku 17 palli.
Põigates tagasi argentiinlaste juurde ning proovides samal ajal hõbemedalid võtnud Prantsusmaa murekohale veel punast värvi peale valada, siis 103. minutil ründesse Julian Alvarezi asemele saadetud Lautaro Martinez tegi kokku kuus söötu ning sai seltsilistelt neli palli. Niisiis, poole lühem aeg tõi kokku kümme erinevat toimetust Giroud' seitsme kõrval.
Suurim häda näis olevat ikkagi keskväljal ehk Tchouameni, Adrien Rabiot' ja Griezmanni vastutusalas. Esiteks, alumised kaks poolkaitsjat leidsid varem hiilgavalt toimetanud ründava ametivenna kokku üles vaid ühe korra. Jah ...
Ka ei tulnud ülemäära hästi välja Kylian Mbappe, Giroud', Dembele ja vahetusest sekkunud Randal Kolo Muani, Marcus Thurami ja Kingsley Comani leidmine. Ehk siis, arvestuses on kokku kuus ründava suunitlusega meest, kellele Rabiot pani 12 palli, Tchouameni 8 ning Griezmann kõigest 5. Lisaajal sekkunud poolkaitsja Youssouf Fofana sama näitaja oli 1.
Sarnast asja Argentina palluritega tehes (valikus Lionel Messi, Julian Alvarez, Lautaro Martinez, Angel Di Maria ja Marcos Acuna) on numbrid selgelt suuremad. Kui tõeliselt heas hoos olnud Enzo Fernandez leidis nimetatud mehi üles kokku 25 korda, siis Alexis Mac Allister 20 ning Rodrigo De Paul 15 juhul. Ehk siis prantslaste keskväli kokku oli sama "võimekas" kui üks Enzo Fernandez.
MM-finaal oli tegelikult Enzo Fernandeze nägu
Söötude võrgustikku saab analüüsida ka söödu trajektoori järgi ehk siis nooleke näitab sinna suunda, kuhu pall läks. Esimese võrgukese jooned on võõbatud söödu saatja järgi ehk Nicolas Otamendi söödud on helelillad, Nahuel Molina liinid heledamat sorti türkiissinised.
Suurim tegija oli seevastu Enzo Fernandez, kelle roosad kiired ulatuvad pea igasse ilmakaarde. 21-aastane Benfica mängumees pani sõpradele kokku 73 passi ning sai ise 70 palli. See teeb alumise poolkaitsja panuseks kokku 143, mis moodustab omakorda 31% argentiinlaste söötudest.
Heas hoos oli ka türkiissinine Nahuel Molina, kes saatis enim sööte De Paulile (7) ning Messile (6). Vasakkaitsja Nicolas Tagliafico suurimad sõbrad olid vasakäär Di Maria (7 passi), Otamendi (6) ja Mac Allister (6). Samas, ainus mees, kes leidis kõik võrgustikku jõudnud seltsilised üles, oli helesiniseks võõbatud Cristian Romero.
Lionel Messit leiti sama palju kui Angel Di Mariat ja Marcos Acunat kokku
Passi saaja nägu võõbatud söötude võrgustik on aga pisut teistmoodi ilmega. Sellest joonistuvad kelmikalt välja Julian Alvarezi kollased kiired: võrgustikus olevad mängijad leidsid tipuründajat üles 24 korral. Oma panust ei andnud vaid kindamees Emiliano Martinez ja Otamendi.
Ka on Lionel Messi roosakas-punased kiired selged ning jõuavad kohale nii Di Mariast kui Tagliaficost. Kokku leiti Messit üles 50 korral, usinaimad söödumehed olid Fernandez ja De Paul. Kusjuures täpipealt samasuguse vastuse saab kokku lüües Di Maria ja Acuna numbreid - vastavalt 29 ja 21.
Tugevaid jooni pakub ka heleroosakas De Paul, kes võttis vastu kokku 51 söötu. Seltsis olnud ametivend Mac Allisterile saadeti 41 passi, tugevaim liin oli Fernandeze (8 passi), Alvarezi (6) ja Tagliaficoga (6). Viimased kaks joont ei püüa küll kohe pilku, sest vastupidised liinid paiknevad samal joonel.
Kokkuvõte
Argentina mäng MM-finaalis sujus silma ning söötude võrgustiku järgi etemini kui prantslaste oma. Eriti hästi toimis keskväli, eriliselt just Enzo Fernandeze juhtimisel, kes oli üks matši aktiivseimaid mehi. Söötude mõttes tuli tema sulest agarust sama palju kui prantslaste keskväljakolmikult kokku.
Argentina ründekolmikust otsiti enim just Lionel Messit, samas said vasakul äärel toimetanud Angel Di Maria ja Marcos Acuna üheskoos samasuguse numbri kokku. Kõige selgem sööduliin oli keskkaitsjate Nicolas Otamendi ja Cristian Romero vahel, kes vahetasid palli 28 korral. Hästi tundus toimivat ka paremale loogelnud Romero-Fernandez-De Paul-Messi liin.
