Menüü
Veebisait

EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit (0)

Tšehhoslovakkia koondislane Antonin Panenka lööb otsustava penalti pehme kaarega Sepp Maieri selja taha. Foto: Scanpix / imago / Colorsport

Formaat oli täpselt sama, mis neli aastat varem – 32 osalemissoovi avaldanud koondisest moodustati kaheksa valikgruppi, mille võitjad kohtusid kodus-võõrsil põhimõttel peetud veerandfinaalides. Ning nende võitjad moodustasidki finaalturniiril osalenud neliku.

Veerandfinaalid olid seekord ühepoolsed, sest kõik otsustati vähemalt kaheväravalise marginaaliga. Holland purustas Belgia 7:1 (5:0 ja 2:1), Lääne-Saksamaa oli üle Hispaaniast (1:1 ja 2:0) ning Jugoslaavia 3:1 Walesist (2:0 ja 1:1). Neljandas paaris alistas Tšehhoslovakkia 4:2 (2:0, 2:2) Nõukogude Liidu, kes pidi seega esimest korda EM-finaalturniiri kõrvalt vaatama.

Korraldajaks valiti seekord Jugoslaavia, kes jaotas mängud ära Zagrebi ja Belgradi vahel nii, et ise mängis ikka pealinnas. Plaan paistis esmalt töötavat hiilgavalt, sest poolfinaali 30. minutiks oli Jugoslaavia asunud Lääne-Saksamaa vastu 2:0 juhtima. Edu aga kaitsta ei suudetud. Sakslased viigistasid ja võitsid lisaaja järel 4:2, kaabutrikk kanti Gerd Mülleri arvele.

Lisaajale oli läinud ka mõned tunnid varem Zagrebis mängitud esimene poolfinaal, kus Tšehhoslovakkia alistas 3:1 Hollandi. Pronksimängus jäid jugoslaavlased ise kiiresti 0:2 kaotusseisu, aga suutsid normaalaja lõpus viigistada. Kolmas mäng ja kolmas lisaaeg. Edu saatis seal kaks aastat varem MM-finaais mänginud Hollandit, kellele tõi 3:2 võidu Ruud Geelsi 107. minuti värav.

REKLAAM

Finaalis läks Tšehhoslovakkia kiiresti juhtima, kui 8. minutil tabas Jan Švehlik ja 25. minutil Karol Dobiaš. 28. minutil kahandas Gerd Mülleri kaheksas värav EM-finaalturniiridel (kuigi tegu oli alles ründaja neljanda mänguga sel võistlusel!) eduseisu minimaalseks ning 89. minutil lõi Bernd Hölzenbein 2:2. Lisaaeg väravaid ei andnud, võitja pidi selguma jalgpalli uue leiutise ehk penaltiseeria abil.

Esimesed seitse lööki leidsid kõik tee võrku, aga sakslase neljas mees Uli Hoeness - hilisem Müncheni Bayerni president - eksis. Seega läks Tšehhoslovakkia viies lööja Antonin Panenka penaltit lööma teadmises, et kui ta lööb sisse, on EM-tiitel nende jagu. Panenka lõi sisse. Lõi sisse nii efektselt, et seda tüüpi penaltit - pehme ja aeglane kaarpall keskele, mille õnnestumise eelduseks ärahüpanud väravavaht - tuntakse siiani panenkana.

Poolfinaalid: Tšehhoslovakkia - Holland 3:1 (la), Jugoslaavia - Lääne-Saksamaa 2:4 (la)
Pronksimäng: Holland - Jugoslaavia 3:2 (la)
Finaal: Tšehhoslovakkia - Lääne-Saksamaa 2:2 (pen 5:3) 

SEOTUD LOOD
Kommentaarid

Kommentaare ei ole.

Sisene
Ott Järvela | Jalgpallimaailmal lasub moraalne kohustus Inglismaad karmilt karistada ja nad ihaldatud vutipeost ilma jätta
FINAAL!
Luup peale | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta
EUROOPA NÄITAS VÕIMU
STUUDIOJUTUD
EM-STUUDIO | Peep Pahv: mida vähem jalgpall muutub, seda parem, aga saan aru, et see on lootusetu
INGLISMAA TEGI AJALUGU
Luup peale | Pehme penalti? Ei, väga pehme! Aga VAR ei tohtinud sekkuda ja Taanile ei tehtud liiga. Mäng oli aus ja Inglismaa finaalis
IKKAGI ITAALIA
Ott Järvela | Inglismaa õelus ja kiuslikkus tuleb meelde jätta ning seda neile nina alla hõõruda
STUUDIOJUTUD
EM-STUUDIO | Koefitsiendi-ekspert: oma kõhutunnet on pakkumisi koostades mängus päris palju
SOCCERNET.EE BAKUUS
MÕTTETALGUD
STUUDIOJUTUD
EM-STUUDIO | Alvar Tiisler: taktikalaud oli mulle südameasjaks ning peagi näeme seda ka Premium liiga ülekannetes
KES, KUS JA KUIDAS?
STUUDIOJUTUD
NOPPEID AJALOOST
EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti