Väikese Peetri enesega leppimise teekonda veab Euroopa kuulsaim mohikaanlane (0)
Slovakkia koondise pääsu suurturniirile ei saa pidada tavapäraseks. Vähemalt veel mitte. Kuid näib, et slovakid ise kipuvad end liiga kõrgelt hindama ning just see ähvardabki neid kõige valusamalt nõelata.
- Hall metallik, diisel, universaalkere: ka Rootsil endal on volvolikkusest kõrini
- Kuldse saapaga must hobune otsib puuduvat pusletükki Lõuna-Euroopast
- Kuningas oma palee ukse taga. Kas tõesti arvad, et karma ei saa sind kätte?
Sellal kui tšehid jõudsid pärast Tšehhoslovakki lagunemist kiirelt välja suisa EM-finaali ega olnud tiitlistki kaugel, on nende idapoolselel naabrile Slovakkiale jäänud väiksema venna roll. Häid mängijaid on sealt riigist alati tulnud, kuid koondis murdis esmakordselt suurturniirile alles 2010. aastal.
Toona MM-il saavutatud pääs kaheksandikfinaali - alagrupis mälestusväärses lõppvaatuses seljatati Itaalia - ja seal Hollandile antud südi lahing oli enam kui keegi slovakkidest loota julges. Kahel järgmisel suurturniiril jäi küll käimata, ent 2016. aasta EM-il oli Slovakkia jälle - ja EM-idel ühtlasi esmakordselt - kohal. Taas trügiti alagrupist edasi ja kuigi seejärel pani Saksamaa ukse slovakkide ees kinni, võidi turniiriga igati rahule jääda.
Päriselu muinasjuttudel on paraku kombeks lõppeda märksa mõrumalt kui lasteraamatuis. Kõik, mis on Slovakkiaga viimaste aastate jooksul toimunud, tekitab kõrvalt vaadates ennekõike piinlikkust, mängijates aga nõutust. "Hämmastav, kui paljud inimesed ootavad, et meil halvasti läheks. Pühendan võidu meie tõelistele fännidele: teid pole küll palju alles jäänud, aga teie olete seda väärt," torkas ääreründaja Robert Mak sapiselt mängujärgses intervjuus, kui Slovakkia oli tänavu märtsis üllatanud 2:1 võiduga Venemaad.
Pikaajaline peatreener Jan Kozak oli ameti maha pannud juba 2018. aasta sügisel pärast kaotust tšehhidele. Põhjus oli proosaline - seitse mängijat, nende seas mitmed põhimehed, käisid mängujärgsel õhtul linnas lõõgastumas ning jäid naastes Kozakile vahele. Peatreener teatas seepeale, et kui mängijad, kelle hulka kuulusid praegustest koondislastest näiteks Milan Škriniar, Stanislav Lobotak, Vladimir Weiss ja Lubomir Šatka, ei hinda võimalust koondist esindada, pole temal võimalik enam töörahu huvides sellise seltskonnaga koostööd teha.
Treenerivahetus EM-teekonna tähtsaimal hetkel
Kozaki asemele tuli 2017. aastal Slovakkia noortekoondise EM-ile viinud Pavel Hapal, kuid tulemused olid tema käe all keskpärased. Tänavusele EM-ile tagaukse ehk Rahvuste liiga play-off'ide kaudu jõudnud slovakid suutsid sellegi protsessi käigus hakkama saada kummaliste liigutustega, kui Hapal vallandati vaid kuus päeva pärast penaltiseerias Iirimaa üle võetud võitu.
Ohjad võttis üle Kozaki varasem abimees ja ühes mängus ka peatreeneri kohuseid täitnud Štefan Tarkovic, kes viis koondise lisaajal võidule Põhja-Iirimaa üle ja ühtlasi ka teist korda järjest EM-ile. Loogiliselt võttes pidanuks järgnema rõõmupidu ja kõigi pattude andeksandmine, kuid viimase aja keskpärased tulemused pole fänne eriti juubeldama pannud.
Nii ongi slovakid veidras seisus, kus koondise juures otsitakse avalikkuses pigem nõrku kohti. Viidatakse näiteks sellele, et Interis superhooaja teinud Milan Škriniari kõrval pole kaitsesse teist nii head meest võtta - legendaarne kiilaspea Martin Škrtel loobus koondisest juba mõne aasta eest ja isegi kui ta oleks tahtnud 2019. aastal samas lahkumismängus osalenud, ent nüüd ikkagi ümber mõelnud Tomaš Hubocani kombel EM-iks naasta, ei oleks seda lubanud Achilleuse kõõluse vigastus.
Norida võiks sellegi kallal, et slovakkide 4-3-2-1 mänguskeem sõltub liialt arhitektist ja ajust Marek Hamšikust. Tõsi, slovakkidel on küll äsja 19-aastaseks saanud tõusev täht Tomaš Suslov, ent tema aeg peaks saabuma kaugemas tulevikus. Hamšiku ja Kölni võtmemängija Ondrej Duda üheskoos platsile äramahutamine kärbib tõenäoliselt mõnevõrra viimase tiibu. Õiget ründajat justkui ka ei ole ... ja nii edasi.
Heal päeval võib aga piisata ka paari liidri suurepärasest mängust, et korrata midagi sarnast nagu 2010. aasta šokk Itaalia vastu. Ning eeskätt Hamšiku ja Škriniari näol on slovakkidel need liidrid olemas. Kui nüüd vaid peeglisse vaadates ise sealgi end nutika Väikese Peetrina nähtaks, selle asemel et vägisi tühmiks Suureks Peetriks pürgida ...
Meeskonna staar - Marek Hamšik
Mitte ainult mohikaanlasesoeng! Pärast seda, kui Hamšik vahetas Itaalia tippklubi Napoli esmalt Hiina ja siis rootslaste Göteborgi vastu - ning veedab järgmised kaks hooaega Türgi kõrgliigas Trabzonsporis -, vajus ta Euroopa jalgpalli suurelt pildilt veidi maha. Kerge on selle juures unustada, et Hamšik on alles 33-aastane ehk tänapäeva standardite järgi parimas mängijaeas.
Slovakkia rekordimees nii mängitud mängude (126) kui ka löödud väravate (26) arvestuses on paraku olnud viimasel ajal hädas vigastustega. Ent märtsis tõestas koondis Venemaad võites, et saab hakkama ka ilma temata. Juba 22-aastaselt koondise kaptenipaela käe ümber saanud Hamšik on olnud meeskonna teravik nii heas kui ka halvas - edu korral kantakse teda esimesena kätel, tagasilöökide puhul on ta aga samuti esimene, kelle pihta süüdistused sihitakse. Et Slovakkia pole suurturniiride pidev külaline, võib vabalt juhtuda, et näeme Hamšikut nii suurel areenil viimast korda.
Silm peale - Robert Boženik
2019. aastal algas kõigest 19-aastase Boženiki karjäär hiilgavalt. Kaheksa esimese koondisemänguga lõi ta neli väravat, kõik need tolle aasta jooksul - alustuseks põhimõttelises EM-valikkohtumises Ungarile, seejärel aga Slovakkia legendide lahkumismängus Paraguayga. Üks hüvastijätjatest, senine koondise esiründaja Adam Nemec kinnitas, et Boženik saab tema jälgedes käimisega edukalt hakkama.
Esialgu saigi, sest sügisel lisandusid veel koondiseväravad horvaatide ja aserite vastu, 2020. aasta alguses lõi Boženik aga käed Hollandi tippklubi Feyenoordiga. Paraku on järgmise sammu tegemine osutunud raskeks. Eredivisies on tema arvel pooleteise aastaga vaid kolm tabamust, ka koondises pole kahel viimasel aastal lisa tulnud. EM-il on Boženik aga kolmest puhtast ründajast esimene, kelle otsa nõudlikult vaadatakse, sest Ivan Schranz mängib Tšehhi liigas ja juba tükimat aega Küprosel palliv Michal Duriš sai viimase hooaja jooksul kirja ainult kaks liigaväravat. Nii on Boženikil kohustus, aga ka võimalus tõestada, et Nemeci usk oli põhjendatud.
Koondisest väljas - Miroslav Stoch
Verinoorelt Chelseaga liitunud ja mõneks mänguks isegi Premier League'is platsile pääsenud Stochist ei saanud slovakkide uut superstaari. Väga hea mängija ometigi - hooajad Hollandi ja Türgi kõrgliigades tõestasid tema klassi ning ka mõne aasta eest kodumaale naastes oli Stoch veel kindel koondislane. Enam kui kümne aasta jooksul jõudis ta Slovakkia koondisele anda 60 mängu ja 6 väravat. Paraku otsustas Stoch tunamullu, et proovib veel korra õnne piiri taga, ning see osutus katastroofiliseks valikuks.
Kreekas PAOK-is sai ta hooajaga kirja 11, Poolas Zaglebie Lubinis vaid kaheksa kohtumist. Ning see Stoch, kes Poolas platsil käis, oli endise hale vari. Suurturniiridega polegi tal vedanud, sest 2016. aasta EM-il sai ta platsile vaid seitsmeks minutiks ja läks tagasilennul Prantsusmaalt lennukis tülli toonase peatreeneri Kozakiga, kes ta tükiks ajaks koondisest välja jättis. Veel märtsis oli Stoch valikus, ent 31-aastasena jääb tal sedapuhku EM-ile sõitmata. Kas uut võimalust enam tulebki?
Peatreener - Štefan Tarkovic
Kui saad koondise enda hoolde vahetult enne aasta kõige tähtsamat mängu, võib see olla ühtlasi nii õnnistus kui ka tohutu koorem. Tarkovic oskas pakutud võimalusest maksimumi võtta ja finaalturniiri pääsme lunastada. Kozaki abilisena 2016. aastal EM-il käimine aitas tal kogemusi korjata, hilisem musta pesu pesemine õpetas aga kahtlemata, et eduks tuleb osata laveerida ka võimukoridorides, mitte pelgalt väljakul.
Slovakkias on tavaliselt eelistatud tugeva mängijakarjääriga peatreenereid, kuid põlvevigastuse tõttu kõigest 24-aastasena treeneritööle keskendunud Tarkovic sellesse valemisse ei mahu. Kozakit enda suureks eeskujuks nimetava peatreeneri eesmärk on töörahu taastamine, sest just ühtsus tõi slovakkidele edu ka 2016. aasta EM-il. "Kui vaja on, tõstan ka häält. See pole probleem. Aga ennekõike peab valitsema vastastikune austus," on Tarkovic märkinud.
Kristjan Jaak Kangur: "Slovakkia on FIFA edetabeli järgi küll alagrupi neljas meeskond, aga vahe Poola ja Rootsiga ei pruugi olla sugugi nii hiiglaslik nagu paberil tundub. Erinevalt poolakatest ja rootslastest napib neil aga ründejõudu ning kõige loogilisem on ikkagi eeldada, et slovakkide osaks jääb alagrupis viimane koht."
Mängud alagrupis:
E, 14. juunil kell 19.00 vs. Poola (Peterburi)
R, 18. juunil kell 16.00 vs. Rootsi (Peerburi)
K, 23. juunil kell 19.00 vs. Hispaania (Sevilla)
Eeldatav algkoosseis:
Koosseis:
Väravavahid: Martin Dubravka (Newcastle), Dušan Kuciak (Lechia), Marek Rodak (Fulham).
Kaitsjad: David Hancko (Sparta), Tomaš Hubocan (Omonia), Martin Koscelnik (Liberec), Peter Pekarik (Hertha), Lubomir Šatka (Poznani Lech), Milan Škriniar (Inter), Martin Valjent (Mallorca), Denis Vavro (Huesca).
Poolkaitsjad: Laszlo Benes (Augsburg), Ondrej Duda (Köln), Jan Greguš (Minnesota United), Marek Hamšik (Göteborg), Lukaš Haraslin (Sassuolo), Jakub Hromada (Slavia), Patrik Hrošovsky (Genk), Juraj Kucka (Parma), Stanislav Lobotka (Napoli), Tomaš Suslov (Groningen), Vladimir Weiss (Slovan).
Ründajad: Robert Boženik (Feyenoord), Robert Mak (Ferencvaros), Michal Duriš (Omonia), Ivan Schranz (Jablonec).
